Minu dušinurk vajab osavat kätt

Vajan head plaadijat, kes plaadiks kraani juures seina. Kevade poole võtaks ehk suurema remondi ette... 

Plaadid olemas. 

Võin oodata umbes kuu.  Mida rutem aga saad tulla appi, seda parem. 

Tasu kokkuleppel. Küsi oma raha ka. 

Kui sina ise ei oska, siis ehk tead kedagi, kes teab  kedagi, kea on plaadimise meister. Kirjuta tiia@lux.ee või facebooki postkasti. 

Tänud😍

Üle 11 aasta on  duširuum sellisena vastupidanud... On väsinud...

Ligipääs iseenda julgusele

Hästi uskumatu lugu, samas tavaline lugu - kuigi järjest harvem juhtub mul - oli täna... See panigi mõtlema julgusele. 

Ma ei maini raamatukogu nime. Kes teab, kus Nansy näitus on praegu, see võib teada, mis raamatukogust tuleb jutt. 

Lugu selline.

Mõnda aega tagasi pakkusin näitust sinna. Ei vastatud. Täna arvasime, et helistame. Sest  mitu näitus õhus... Teaks vähemasti kalendri märkida. See, mis telefonis kuulsime ausalt öeldes pehmelt öeldes jahmatas... Raamatukogutöötaja lihtsalt oli kuidagi ebaviisakas ning teatas, et tema ei ole valmis mu näitust vastu võtma, et transport ja liikumine ja nii edasi, et tema ei julge minuga suhelda kirjutadeski... '

Ups. 

Näituste ajaloos on  see küll esmakordne, kui keegi ei julge kirjutadeski suhelda minuga... Äraütlemisi on  olnud oi kui palju, ka vaikimisi...

Siis mõtlesin natuke. Asja ma ei tahtnud jätta niisama. Tundsin, ehk ta polegi puudega inimesega iial kokku puudunud    või mis iganes eelarvamused... ´Mida ta üleüldse kardab - puuet või mind või mu maale...  Kirjutasin selgitava, kuid tasakaaluka ja tundelise mõtlema paneva  meili. Kümme minutiga tuli aus ja südamlik, kuid siiski pisut kahtlev temas endas,  vastus. Saatsin veel ühe meili lisaks, kirjutasin. kes mina tegelikult olen ja kui vajalik on julgus...

Näitusest seal loobusin. Vähemasti hetkel. Vastumeelselt ei saa ju miskit luua. 

Aga kõik see panigi mõtlema julguse ligipääsule iseendas. Terve jaanuarikuu olen ise põrganud  julgusega silmitsi... Tagant järele saan sellest aru. See on olnud väga hea õppetund. 

   Kui vähe mõeldakse, kui oluline on julgus. Mitte peita pead liiva alla ja tiibadega püüda lendu tõusta. Nii ei õnnestu lend iial, olgu ees kas  või sajad kaldteed... Oleksin võinud mossitada ja mitte vastata raamatukogutöötajale, see poleks  midagi paremaks  muutnud... Suhtlesin kirjutades ausalt ja julgelt. Mulle tundub, et temagi sai julgust. et siiski ausalt kirjutada mulle. 

Kallid lugejad, ärge tehke eal enne järeldusi, kui te ei tea või ei taha näha tagamaid! Küsige ja uurige iseendalt ja teistelt julgelt, ning alati positiivselt. Kurjegi tundedki saab rahulikult ja tasakaalukalt väljaöelda... Neidki on ometi vaja endas julgelt läbi lasta... 

Iga päev on julgustükk elada!

Kõikidel on see julgustükk.

Teadke seda.

Mul oli täna päris huvitav tööpäev. Tegelesin nelja viie asjaga. Laulsin ka jälle tunnis. Ühe asja  veel postitan kohe järgmisena.... Nimelt vajan dušinurka remondijat, plaadijat...

Head rahulikku, kuid möllu rohket nädalat. Möllgi saab olla rahulikult loov.

Hommik küll ei tõotanud miskit ilusat ega head... Mul oli vaja kiiresti valida ja otsustada üks keeruline, kuid samas väga lihtne asi... ning siiski kurbki... Tegin enda valiku.   

Peale lõunat hakkasid head asjad juhtuma ja sujuma...  Tean, et lähiajal saab olema palju positiivsust ja loomist. See on ju minu elu. 

Ehk oli korraks vaimselt kukkumine hommikul jällegi vajalik. Tean, et kukkudes ja enne kukkumistki ei teinud ma mitte midagi sellist, millega ei saaks ise rahul olla. Tahtsin ainult head - seda lihtsalt ei märgatud või ei tahetud märgata... Kuid hea õppetund mullegi. Vahetevahel on vaja lahti lasta ausalt, lausa ausalt sõbrale öelda, et see parim, mis teha ja edasi minna. Ammugi ei ole mu puue see, millest ilmtingimata kümne küünega kinni hoida... See ei tundu enam ka sõprusena... See ongi asja juures kõige kurvem...   

Nüüd küsite, mis juhtus ja nii edasi ja nii edasi... On palju asju, mida ma ei kirjuta avalikult - ja ei olegi vaja. Täna võtke siit see pärl, mis tundub oluline ja ongi hea. 

Igaljuhul mingist peikast pole jutt. Sellist tüüpi mul pole. Kuigi võib nii tunduda...  Ma ei teagi, kas soovingi ... Mõnikord mõtlen jälle veidi teisiti... Kui peab mu ellu veel tõeline mees tulema, siis ta ka tuleb ükskord...    Küllap siis saate teadagi. 

Seni ma tegelen muu mölluga.

Nii lihtne ongi.

Kass Bongo magas Hanna kampsunil. Õndsalt und. Möll väsitas.

Mehed, miskit teile

 http://mehetee.ee/

Minu postkasti potsatas see huvitav psühhodraama reklaam. Paluti jagada. 

Minu meelest, mehed võiksid rohkem endast hoolida ja väärtustada, ka rõõmudest/muredest rääkida rohkem. Mõelda grupile tasuks. 

  

Veel naiselik näitus

Sõbranna Katiga käisime Käekottide näitusel Adamson - Ericu muuseumis. Vot seal on küll ratastoolidele tegelik ligipääs null.     Mina käisin küll maja läbi, isegi kunstikeldris. Keldri minek oli juba omamoodi põnev 😀

Muuseumitöötajad olid üllatunud ja hämmingus,et ratastooliga saab treppidest käia,  kuid hästi sõbralikud. Tundi ära mind kui kunstniku. See oli vahva.

Veel nägin  sõbranna Liiat ja sõpra Heikit.

Oli tõepoolest sel nädalavahetusel tõeline akude laadimine mul. 

Elamused 21 +

 

Pool päeva nautisin Kristiga Mustamäel spaas. 

Nautisin ette ja taha sajaga, olin hetkes väga. Ma polnud spaasse nina pistnud jumal teab mis ajast. 

Käisime enamus mõnusi läbi. Jooksime teraassilegi. 

Ujuda sain hingetuks. 

Kiiguta ka sain. Vee kohal. Kuigi millegipärast oli pabinavärin sees ... äkki kukun vette... aga mõnus oli sellegärastki.

Kokteili jõin mullivannis. Vot see oli küll esimest korda elus.

Meile mõlemale Kristiga oli tõeline trenn. Mina igatsesin liigutamist kaua. Tunnen täna palju füüsiliselt pareminni, lahtisemat... Mõnulemisest on vahel kasugi. 

Ja vaimselt ja hingeliselt olen puhanud, et  võiksin  lendu tõusta..

Vähemasti mulle tundus, et Elamuste spaas on suht hea liikuda ratastoolis. Kuigi mina olen mina.  Minuga kerge vettegi minna... 

Arenguruumi on aga spaas veel palju... 

See ujuma minemise mõte tuli üle öö...  Vahetevahel on rõõm, kui abistaja huvid kattuvad  minu huvidega.  Seekord tegi Kristi ise ettepaneku, et lähme kuhugile ujuma, kuna oleme Tallinnas ning mina soovisin puhkust ja lõõgaatust... Mõtlesin ise ka, häälega ei öelnud... Mõtlesin ka abistajale, tal niigi tegemisi ja tööd palju... Aga olen õnnelik ja tänulik, et mõtlesime ja tegutsesime taas üksmeeles.  

Leidsingi üksiku rüütli

 

Kuramusekene, Üksik Rüütel peitis  restos "Üksik Rüütel"   Transuunity Akadeemia nime taga... Aga üles leidsin 😂

Käisingi Transunity Akadeemia esimesel peol. 

Oli lahedalt vahva. 

Mina harjutasin veidi  enda avastamist ja julgust. Neid kahte asja saab iga hetk harjutada, kama kaks, kus parajasti  oled või ei ole. Tuleb vaid end usaldada. 

Lõpuks oleme kõik üksikud rüütlid või rüütlannad 😂😉

Soovin ja mõtlen, et haridussüsteem võiks muutuda ükskord teiste hinnangute vabaks nagu akadeemias... Toetavaks. Kõik ju õpid ja teed iseendale. Sain sellest aru, kui sain esimeses klassis esimese kolme ning vana ütles, et mõtle oma elu järele... Edaspidi tahtsin kahtegi, sest ma ei suutnud füüsikat selgeks teha endale... aa oh häda, õpsid ei saanud selgeks seda ja küsimustele vastasin pildilikult. Mul oli kooliajal pilt - mälu, õpiku tekst jäi silme ette.Aga tegelikult ma ei teadnud näiteks füüsikast tuhkagi. Kahte ka ei saanud. kuigi tahtsin kogeda kahe tunnet. Kas peitsin end või õpse - selles on küsimus 😊

Natuke tuletas kaks tooli pooleks hetkeks psühhodraamat... 😋

Akadeemias õppime ka ennekõige tundma iseend. Sügavuti. Risti ja põiki...

On töö iseendaga. Täpselt selline ja nii suur töö nagu me just ise soovime ja suudame. Nii palju aitab meid ka universum. Läbi isesnda saab teisigi aidata... 

Oh, olen sellest ammu rääkinud. Enne akadeemiatki. 

Tean, et keerleb oma sees üks mõte...  Usun, õigel ajal saab mõte tiivad ja saab olemagi...

Pidu oli lahe ja äge. 😍

Peokoht oli lahe.

Õnne minu 17 aastane blogi!

 

    Uskumatu  lausa, kuid siine blogi saab 17 aastaseks 💝

Alustada sai pool naljaga ning kahtlevalt. Et mida on mul kirjutada või kes loeb  ikka mu igavat elu...Aga rohkem mõtlesin sellele, et olen pidanud päevikut enda jaoks  13...14 aastaselt...

Blogis on 4775 postitust. 

Loetud - vaadatud 894159 korda. 

Täna üllatas Karoliine mind, et leidis mu blogi mitu aastat enne minuga kohtumist. Tegelikult sellist üllatamist olen varemgi kuulnud minu inimestelt. 

Täna öösel Tallinnast koju sõites rääkisime Kristiga pildis olemisest... Mina ei ole ausalt soovinud kuulus olla, kuigi võib ehk nii näita... Mulle meeldib olla see , kes ma olen ja nautida oma tegemisi ja armastan omaenda elu... Võib - olla on see minu kuldvõtmekene, et olen pildis. Eks igaüks näeb mind isemoodi. Mina näen end endana, kuigi see on olnud miljoneid kordi keeruline. Mitte raske. Päris keeruline on jääda enda juurde vahel, kui igaüks arvab, et peaksin olema nii või naa... ´Füüsiliselt oleks ehk kerge alistuda, kuid hingeliselt on see võimatu. Loomulikult kuulan arvamused ära, kuid kas või kuidas  teen, võtan siiski enda otsustada ja teha... Mu ümber on inimesed, kes on viinud ta enda teadmata viinud kõrgemale, tähtede poole... 

Täpselt nii oli ka blogimisse alustamisegagi. Mari-Leen rääkis ja rääkis, et võiksin teha blogi... Ma olin mõnda aega ausalt ka kahtlev...

Nüüd on see blogi kujunenud osa igapäevaelust. Lihtsalt.

Kuus aastat on olnud minu nimeline veebileht. Tänu Margusele ja http://www.tasutaturundusjainternetiturundus.com/logod-logo-kujundamine -le! Toetamine on oluline. 

Kohe varsti blogin Tallinnast. Kui pildidki olemas. Mul oli tõesõna väga vahva ja aktiivne väljalülitus argimuredest. Kaks päeva. Olin ammuilma igatsenud sellist puhkust... 

Olen energiat täis.  Hakkan  taas sajaga möllama - see olen ju mina. Teisiti ei jaksa olla 😜

Pildil - reede hommnik. Enne päälinna sõidu. Nansylt soeng. Tund toimetasid kaks inimest minu ümber - Kristi ja Nansy . Tundsin end nagu printsessina... Naerma ajas sagimine mu ümber. Ei ole harjunud sellega ma ikka...

Aitäh õnnelikult blogilugejad, et olete ikka minuga!

Kaua veel blogiteel - kes seda teab...

Eilsest ja homsest

Eile kingiti mulle raamatukogu poolt imeilus lillekimp. 

Kimbus on ka mu lemmiklill - nelk. 😌 See on nii minulik... Usun, et lemmiklille ei teatud, kuid juhused on olemas... Tõsiselt, imetlen ilu täna pidevalt... 

Homme ja ülehomme võib mind kohata Sauel ja Tallinnas... Üksik Rüütelgi saab mind näha või mina teda 😉 

Imeilusat ja vahvat reedet ja laupäeva!

Mina ja minu buduaar

Sattusin hoogu, koristasin peeglilauda ja ehete kaste  ja karpe.

Avastasin, et mul on kohutavalt suur varandus 😁 Mitte ei saa viriseda, et olen vaesekene... Jama lugu ju!!! 😂😍

Retro ja ajaloolised juukseklambrid, keed, võrud ja mis iganes tulid välja... Mõni sai küünelakiga üle värvitud ning on jälle uus kasutada. 

Mõni klamber on üle 40 aasta vana. Omal ajal sain koguda ikka... Palju sai ka Musta mere ääres ostetud... Nii äge ju, et üksikud neist on siiani alles.

Olen ikka edev 😂😂😂 Kuid uskuge, viimasel ajal pole ise miskit ostnud.. Kingitakse...  

    Vahel on kõik maailma jamad unustada ja sukelduda lihtsalt oma naiselikku maailma. 

Pilte veel eilsest näitusest

 Meile laulsid eile Angie, Indrek ja Maarja. Minu jutu vahele. Seekord mina vaid rääkisin kui kunstnik. Kuigi ümisesin lauludele kaasa . 

Raamatukogu juhataja Kairitile meeldis väga eilne avamine. Seda lugesin facebookist ja ta üles südant soojendavaid sõnu mulle. Minule samuti meeldis eilne õhtu hullupööra. Jutu ja laulu oleks jätkunud kauemakski kui tund...

 

Need pildid Kristilt. 

Leidke mu maalid raamatude ja riiulite vahelt üles. Nii pilditest kui Lohkvas kohapeal 😍

Tänu eilsele, küsiti minult uut näitust... 😉

Näitus "Südamesoojus talvel" Lohkva raamatukogus...

 ... nagu maal ja vanaema juures 😍💗

Sai tõepoolest väga väga eriline näitus. Mulle kohutavalt meeldib, et maalid sulandusid amosfääriga nii nii ühte. Võtsin enamus väiksemaid maale kaasa, arvates, et kõik ikka ei mahu ära - kuid oh imet, kõik leidsid oma koha, ja veel õige koha.  

Mõned pildid Dianalt juba siiagi. 

  

Homme veel elamusi ja pilte näituse avamisest. 

Tuhat tänu kõikidele tänase eest 💖

Tänane soeng

                                                  Hommiku vara tehtud soeng Nansylt.