Unikaalsus vikerkaarel ja Mammuti kõrval???

Käidud psühhodraama konverentsil 

„Grupitarkus -ja lollus - kuidas teha koos õigeid valikuid?“ 

Jääajakeskuses. 

Endamisi tõmbasin paralleele jääaja multika tegelaste ja päris inimeste gruppide vahel. 

Otsisime vastuseid keerulisttele küsimustele, samas on ühes geniaalses multikas grupitarkus ja lollus väga lihtsalt keeles öeldud... Minu arvates küll.

Ei ole maailmas miskit uut. On ikka armastus ja iseenda avastamine ja usaldamine, mille kaudu voolab loovus gruppi... Teise inimesesse... Meis kõikides on lollust ehk rumalust ning ka tarkus seda varjata, või lihtsalt olla mina ise. 

Õhtul otsa painab mind üks mõte... Kas olen unikaalsus või väärtus omaette. Ise soovin olla ja  olengi iseendale väärtus, mille kaudu võin olla väärtus kogu universumile. Sealhulgas psühhodraamaski...  Selles  saab kindlasti kunagi pigem lugu, kui olen omad mõtted selgemaks  mõelnud ja tunded tunnetanud selgeks. 

Üks asi võib olla küll kindel. Olen proff  nendes  asjades, milles usaldan end. Psühhodraamas ka.  ´ 

                               Isiklik abistaja Kristiga

Eile sai istutud vikerkaare sillal. Enne Avatud Lavale minemist Peedu koolis. Ega vikerkaarel saab vist  kord elus... Mina oleksin ise sellest loobunud,   kui mitte Kristi poleks oma "jonni" ajanud, et lähme käime vikerkaarel ära.     Vahel on tore, kui mu isiklikud abistajad ja sõbrad ajavad joru... Ausalt kõhe oli ja samas hästi lahe vikerkaarel. 

 

Täna 34 aastat tagasi helistas uksekella  mu lahe vikerkaarevärviline elu... Tookord ma ei teadnud seda. Kuid tollest hetkest algas lõputu keerude algus  mis kestab tänagi... Väärtuslik elu.