Pala näituse esimene päev - ülespanek ja avalöök - jääb vähemasti mulle kauaks meelde. Loodan, et ka Pala inimestele. Hommikul kohe, kui kultuurimajauksest sisse läksin tundsin siirast rõõmu, et saabusin. Ja mulle meeldisid punased seinad, neil hakkasid mu maalid eriliselt mängima. Panime Hannaga näitus nagu pusled üles. See oli hästi põnev ja lõbus. Jõudsime täpselt kaks minutit enne avamist valmis.
Kultuurimaja perenaine Margit on ise samasugune säde nagu olen mina. Margit ütles hästi palju kordi, et olen säde. Isegi mitte tulesäde, see kustub ära... Lihtsalt säde. Usun, et täna said kaks sellist sädet kokku ja täitsid kultuurimaja rõõmuga ja mina veel värvidega.
Margit avamisel laulis. .Anna Haava 140 pühendatud luulekogust. Mul oli hea meel, et polnud pannud silmavärvi - pisarad kippusid vägisi silma. Oli nii ilus.
Tuhat tänu tänase päeva eest kõikidele! Kõik olime ja oleme erilised ja endamoodi sädemekesed!.
Need pildid Kristilt. Kohe, kui saan teisedki pildid, riputan siia ka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar