Viimasel ajal olen mõtlik suht sagedasti sünnipäevade üle. Või õieti õnnitlemise üle. Mulle tundub, et sünnipäevalastel pole aega ka telefonikõnesid vastu võtta... See on tegelikult nii kurb... Saad heal juhul sõnumi vastu, et sorry mul ei ole aega rääkida, ja aitäh, et meeles pidasid...
Jah, pidasin meeles... Kuid kas järgmine aasta pean meeles ja helistan - selles on küsimus. Kuigi mul on sõprade sünnade mälu viis pluss...
Teiseks tuleb hulk muid küsimusi. Kas näiteks ollakse veel sõbrad... Näoraamat näoraamatuks (facebook), aga elu on hoopis suurem ja laiem. Mõnel pole ka facebooki...
Mõistan, et sünnipäev on eelkõige iseenda jaoks. Võib - olla tõepoolest tahetakse olla omaette. Aga siin tuleb ka palju küsimusi...
Aga täna tegin endale pisi hommikuse tordi. Mul endal pole sünnat täna, kuid olen ühe väga kalli sünnipäevalapse ema 😍💖
Olen aastaid niiviisi kallite sünnipäevi omaette tähistanud. Neile helistanud, kirjutanud, mõelnud ning võimalusel õigel hetkel nende juurde läinud... Kunagi olin kurb, et ei saanud sünnipäevadel minna . Enam mitte. Nüüd tean, et see on puhas rõõm anda võimalus kellelegi elus sünnipäevi pidada...
Sellised mõtted siis täna sünnipäevalastest.
Olgu, mis on, kuid soovin sünnipäevalastele, kelle sünnipäevi tean peast, ikka ja alati head nende sünnipäevadel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar