... ja akna taga pime.
Sügisõhtud saabunud.
Loodan, et mitte sügisstress!
Inimestel on alati igal ajal stress. Ka siis, kui polegi stressi, on stress sellest, et ei ole stressi... Ei osata justkui stressita elada... Minu meelestr on ju nii paljudega. Õnneks mitte kõikidega.
Minul juhtub stress olema järjest harvem ja lühiajalisemalt. Olen õppiniud ennast jälgima ja mitte sstessi armastama... Ma ei teagi, kas olengi kunagi kauem hädaldada millegi üle, millel on kindlasti olemas hea lahendused. Lahendused on igale asjale.
Pimedale sügisõhtule on küünlavalgus ja soe tee. Ja head mõtted.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar