... külmikust võetud parajasti viimane mahl kallata maha... Loomulikult kogemata või siiski mitte. Sest ise ei viitsinud pestud jalgu kuivatada ning tassisang libiseski varvaste vahelt...
Natuke pettunult vaadata põrandal voolavat mahlaloiku.
Kuivatada viimaste majapidamispaberitega. (Nagu ikka aamen kirikus, kõik vajalik saab ühekorraga otsa.)
Samaaegselt vanduda, milline sitahäda tegelikult olen.... Ma oskan ka vanduda, kes veel ei teadnud.
Ja kõige lõpuks naerma puhkeda. Elu on ilus ja hea. Elus juhtub hullemat veel, mille üle võiks veelgi hullemini vanduda...
Uue mahla toojale lahkesti naeratada. Mitte midagi pole halvasti ju.
See on tihti argipäev mul.
Üks hetk tänasestki.
Ja siis mõtlen ikka, millistele tühistele asjadele võidakse oma viha välja elada, kõigepealt iseendale viha... Mille või kelle jaoks... Mina võin vahel olla sitahäda, kuid olen mõnus häda 😂😍 See loeb.
Võtke või jätke.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar