Kauaaegne mõte oli hea. Pühendan ühe maali kohtumistele psühhodraamas...
Läksin mina siis üks õhtu taas maalima ja tardusin - lõuend oli auklik, kassi käpajäljed... Olin nõnna vihane, et ei jaksanud ka vihane olla. Ma ei teadnud, kas tahan nutta või naerda.
See on ju psühhodraamalik kohtumine käpajälgedega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar