Ja ongi mai kalendris ja südames. Mulle tundub, et ajal ei ole enam ei otsa ega äärt...Alles oli aasta algus... Lihtsalt vaata, kuidas loodus värvides muutub... Iga hommik ärka uuesti ja uuesti... Ja minutid ja tunnid mööduvad kui ainu silmapilk... Selle eest võin olla vaid tänulik, et elan nii ägedal ajal ägedat elu. Olen õppinud, et minu ajahetkedes jääb alasti midagi tegemata ja seepärast ei ole vaja muretseda... Tegelikult ei tea ma ju, mida kõike tuleks elus teha. Ma ei mõtle ka sellele mõistatusele. See ajaks usutavasti hulluks. Samas teen kõike, mida soovin teha. Ja rahulikult. Naudinguga. Loovalt. Tean, et sedasi jõuan kaugemale...
Tormata aeglaselt läbi elu.😋😉
Mina usun ja loodan, et maikuus on tohutult palju häid hetki ja edasi viivat jaksu. Millegipärast meenus hommikul imeilus pilt Pärnust.... Seostus kuidagi praeguse algava maikuuga... Mulle on alati meeldinud voolav vesi... Purskkaevudki... Voolav vesi annab head tunnet, loovust, energiat...
See imeilus päev Pärnus Kareliga oli vist seitse aastat tagasi suvel... Aeg möödub ülihelikiirusel, et mõttetu on arvustada millal mis oli... Aga ilusad hetked jäävad igavesti südamesse. See on see, mis on tähtis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar