... vajan parimaid isiklikke abistajaid oma tiimi. See on jah mul nagu tiimitöö, mis peab toimima nagu kellavärk... Sest abistajate käed - jalad on minu käed - jalad...
Nagu ja nagu...
Aga see äratundmine on selgemast selgem.
Vahel on siiski tunne, et mõnd lisa kätepaari on mõnel hetkel juurde vaja... Vanasti nimetati püstol - abistajateks, kes tormasid SOS olukorraks appi. Mina olen nii nimetanud vähe. Mulle ei meeldinud ega meeldi siiani sõna "püstol"... Välk - abistaja kõlab hoopis paremini...
Miks arutan nüüd sel teemal... Sest viimastel aegadel on olnud mul tunne, et üks abistaja või kätepaar pidevalt puudu... On olnud aegu, kus seda tunnet pole eriti... Ja uue abistaja välja sõelumine on keeruline, kui mõttesse jääjad ei anna tagasisidet, mida nad välja mõtlesid, kas jäävad või ei... Nad lihtsalt pole minu inimesed. Küllap nii ongi. Alati.
Ma ütlen alati, et minu abistajad on alati andnud endast parima, kui minuga on. Olen väga uhke oma abistajate üle.
Kuid mina ise olen tähtsaim. Soovin oma elu elada nii, et ma ei peaks päevast päeva mõtlema, kas isiklik abistaja saab oma elu juurest minu ellu. Olen pidevalt sedagi mõelnud palju aastaid,,, Hea ja rahuliku näoga. Kannatlik olemine olevat voorus. Võib - olla sellepärast olengi abistajate hinnangul parim tööandja... Olen parim versioon tööandjast. Vast.
Sellepärast mainin, kui keegi soovib proovida või teada saada isikliku abistaja tööd/tööst, siis tulge vähemasti töövarjupäevale. ´Kunagi ei tea ette, mis elu toob ja loob . Võib - olla üks hetk vajan mina taas isikliku abistajat või keegi teine... Kes teaks...
Loodan ja usun, et lahe kevad ja suvi on ees. Ja saan ühe suure sooviga tegeleda - mõnus uus kodu leida - ja siis edasi minna ... Olen väärt oma unistuste täitumist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar