King nr 55

 Leidsin kingituste laualt üksiku kinga nr 55

Minule mahtus vaevalt jalga

Niisiis,  kallid potentsiaalsed printsid, kelle käes on mu teine king😂😂😂 See , kes toob mulle täpselt samasuguse kinga nr 55,  saab särava Tuhkatriinu ehk minu endale!!! Vähemaga ei lepi. Lihtne ja selge. Aega toomiseks on mõned päevad vähem kui aasta. Kes ees, see minu... prints!!!

Soovitud soov jääb saladuseks

 

Kutsed imelised olid...

 ... tehtud Matrini ja TT Print poolt. Mõtlesin olla väheke vanamoodne ning saada ka paberkutseid. 

Soovisin ja palusin kaasa võtta sõprusepassi. Ise kirjutasin kolm ööd kella kahe kolmeni igaühele, kes lubasid tulla. Ega ma ei teadnudki, milline see välja näeb. Arva n, et on esimesed omataolised passid maailmas. Ma usun paljudel oli kaasas nähtamatu pass , südames💖 Kuid Liia oma mulle on selline.

Ka minu passid kehtivad igavesti. 

Sõprus kui algab, on  hinges ju alati või ka igavesti isegi siis, kui vahetevahel on kaugel või kuidagi ununenud... Siis tulebki meenutada... 

Tegime teste. Esimene test oli omaenda nimesildi leidmine. Kusjuures minu sildi otsiti kõige kauem, sest mul hüüdnimi TiiaTibu... 

Nalja naeru tantsu laulu viktorine jätkus terveks õhtuks.

Jäin ise super hästi rahule.

Loodan , et külalised ka. 

Negatiivsust eile polnud mitte üldse. 

See positiivne.😋

Eilsest mõned pildid tänuga

 

Eile oli tõesti SUUR ÕNNEPÄEV - täpselt nagu soovisin, et üks päev elus oleks jälle õnnelik. Igas päevas on ju killuke õnne Eile sai kuhi õnne...

TUHAT TÄNU sadade heade soovide eest Teile kõikidele, ja ma ei unusta mitte kedagi, soovin Armastust ja Õnne, palun hoidke iseend

Vaarikatega kohupiima - toorjuustu tort. Super hea, Minu soovil. Rõngu pagarist tellitud.

 Alkovabapidu Waides jällegi. Soovisin seal sellist pidu mitu - mitu kuud....  Olen väga tänulik ja õnnelik, et  minu päev  tuli imeline, mida meenutada kaua kaua. 

Tänane hommik...

 

22022022

 Hästi eriline kuupäev.

See avavat uusi võimalusi. '

Armastus.

Oluline olla edaspidi ise. Leida oma kõrgem  mina veel rohkem. 

Õnnelik nädal algas hästi

Mul on see nädal üks õnnelik päev taas. 

Täna käis Johanna külas. 

Johanna on olnud mu isiklik abistaja. Meid seob veidi psühhodraama. Ja on mitmed rõõmsad seiklused... Kohtusime täna üle mitme aja.

On hea tunne küll, kui iga päev on hingedes ja toaski rõõm. Õnnesära. 

Soovin sel sünnipäeval tõesti kohtumisi oma inimestega. Nii lähedalt kui ka kaugelt. Usun, kaugkohtumisi polegi olemas, kui ollakse südames. 

Tõesti ei mõtle sünnale kui vanemaks saamisele... Seda ma ei viitsi enam. Soovin omaenda õnneliku päeva, mida  võib ju jagada armsatega. Elu on kinkinud natuke üle 20000 õnneliku päeva, mille üle olla tänulik. 

 Täna sain teada, et Kastre vald võimaldab  mulle IAT-d samas mahus märtsist järgmise aasta märtsini, mis viimane aasta. See hea kingitus kaudselt mulle. 

Kodutundemäng taas

 

 Mulle on ikka meeldinud kodutundemäng. Nii aastas kord või paar...  Vahel teen muutus rohkem, vahel vähem... Alati on ka keegi midagi andnud. Saab minimaalsete kulutustega teha pesa ilusamaks ja värskemaks.

Vahva saade oli Kodutunne... Meeldis vaadata. Kuigi mulle on öeldud omal ajal päris mitu korda, et kirjutame saatele, siiski ma keeldunud... Sest olen piisavalt jäärapea. Armastan ise luua koduski, kuigi füüsiliselt justkui ei saaks...   

Aga kodutunne on hinges. 

Ja jalgades.

Täna ja eile sai Kai abiga riiuleid ja toole üle  võõbatud. 

Seinakapp on viimaks ometi vaadatav silmadega.

Elamine on pea peale keeratud. Kuid pane mööbel ükskõik mis pidi, kuid ruumi ei tule kuskilt juurde... See kurb tõsiasi. 

Suuremat kodu vaja päris kindlasti... Unistada võib. Unistustel  on õigel momendil täituda,  mingu ükskõik kui kaua aega... 

Ei taha lossi. Kuid nii suurt, kuhu maalimistöö ja muu elu vabalt mahuks... Ja kus saan vabalt minna näiteks aeda... 

Segasumma koius...

 ... on mõnus olla. Pipina 😀😋  

Palju segadust tuleb taas korda seada. Tasakesi. Lõbusas tujus.  Puhkus kui milline!!!

Head nädalavahetust! 

Miskit uut

Sünnaks miskit uut 😀 

Ma  tegelikult plaanisin endamisi diivanite ja voodite vahetus ammu ilma, kuid see sai täna ootamatult ja üllatuslikult teoks 😀 

Polnud ammu diivaneid vahetanud...

Oma diivanvoodi viskasin välja. Läks tulle. Tänasin omaette teda aastate unede eest. Aga oli juba väsinud... Vähemasti minu jaoks. 

Hetkel püüan magada Viki peal 😋 Diivani nimi on Viktor. Omal ajal ostes sain ikka kõvasti lollitada. Kõik arvasid, et mul on tekkinud peika üle öö .😂

Eks näis, kas suudan poole kitsamal asemel magada. Olen harjunuid laiutama veidi rohkem. Kui tõmbaks diivani lahti, jääb see madalaks st ma ei saaks ratastoolilt voodi ega tagasi tooli... Ma pean arvestama igasuguste kõrgustega. Aga loodan, et õige väga lai voodi saab olema täpsel õigel ajal uues kodu suures magamistoas 😀💚

Nüüd lähipäevil on kappide ümberpaigutus. Tööd on. Loovust ka. 

Elamine saab taas uutmoodi ja värskemaks.

Jälle see üks hetk...

 ... mida ei saa ära unustada. 

Palju on räägitud, et tuleb minevikust lahti lasta. Rääkidakse ainuüksnes halbadest hetkedest, millest tulebki kindlasti lasta lahti.  Kuid ei meenutada häid hetki, mis on kindlasti elu edasi viinud Vahel on mul tunne nagu minevik peabki halb välja nägema... Ei pea ju! Inimesed isegi meenutavad mineviku mustemaks, kui see on olnud...Enne musta on olemas tuhandeid värvilisi toone...

Mõnikord selline suhtumine eilsesse natuke häirib mind.

Päriselt ka.

Mu üks õnnelikumaid hetki oli täna 31 aastat tagasi, kui sain  esmakordselt emmeks. See hetk muutis kogu elu.  On õpetanud. Olen kasvanud...   

Võib-olla ei muutnud ka... Võib - olla pidigi mu elu ja areng sedasi edasi minema.

Olen mõelnud ka mõnel kurvemal hetkel, et ma ei peaks ju seda kaunist veebruari ööd üle tähtsustama ega üleüldse meenutama... Kas siis oleks parem või... Ei usu. Vastupidi. Tüdrukul on nüüd oma elu ja loodan kogu hingest, et ta saab kordi paremini hakkama  ja on õnnelikum, kui mina.

Mina mäletan aga tüdruku sündi alati. Ka kahe lapse sündimist ka veel... Seda ei saa unustada... See paneb kõigele vaatamata, mis olnud, naeratama.

Mina olen siiski õnnelik, et mu lapsepõlve uniistus emaks hakata on täitunud rohkemgi kui oskasin unistada omal ajal... See on olnud minu elu. 

Ma ei kujuta ette, kui lapsepõlve unistust poleks olnud, milline minu oleks täna...  Edasi ma ei mõtle. Mõttetu. 

Olen andnud parima emana... Kuigi vahel on endal seda raske uskuda... Ikka ja jälle tundub, et pole suutnud pooltki nii palju anda kui olen igatsenud... 

Sai ulatud eile veidi mängumaal

 

Igat asja natuke

 Tänane teisipäev on olnud igakülgselt vahvasti laiali valguv ja asjalik. Igat asja natuke. Rõõmu. Värvi. Naeru. Närvikõdi. Juttu. Ja nii edasi. 

Egas ma ei tea veel päris täpselt, millises mahus märtsist aasta lõpuni saab olema IAT ehk isikliku abistaja teenus valla poolt. Ma  kahtlustan, et vallaski täpselt ei teata.  Kuna ESF projekt lõpeb, siis arutakse vallavalitsuse järgmisel istungil,  mis peaks toimuma selle nädala teisel poolel. Usutavasti, loodan vähemalt, et maht jääb samaks, mis on olnud viimasel aastal, kuigi loodan veidi rohkemat. Just vaimselt kasvamise jaoks, loodan ka see aasta kuhugile reisida ja  elada oma elu edasi. 

Mind ei hinnatagi see aasta 😂,sest tuginedes kahel järjestikul aastal  läbiviidud teenusevajaduse hindamistele ja minu viimasele kirjale teenuse vajaduse osas (füüsilised vajadused ei ole muutunud), jäetakse hindamine ära. See  on vägagi positiivne minu jaoks.😊 Saan aru, et projektidel on omad nõudmised ja ootustulemused, kuid mina tean oma IAT vajadus 21,5 + aastat  ning samuti tean oma füüsilisi puudeid ehk võimeid / mittevõimeid. Keegi ei saa ju mind paremini hinnata, kui mina ise. Kui vähegi tahta olla omaenda eluomanik ja vastutada ise. Mulle tundub hetkel, et hetkel see on  taas  õnnestunud.. Tänud mu lollile järjepidevusele ja kindlasti usule, et universumile, et võimalik on kõik positiivne.   

Veel jaanuari alguses oli hindamisküsimus päevakorras. Lubati tulla enne sünnipäeva küllagi... Tehti hoopi tõeline kink. Ausalt ka. mulle mittehindamine meeldib. 

Aga ka kohtumine vallas või minu juures jäeti ära. Meil on COVID.  Oleks võinud teha siis zoomiski...  Tuletasin täna ise meelde zoomi variandi... Kuid, kui nii, siis nii.

Huvitav, mitu inimest me vallas hakkavad IAT-d edasi saama  märtsist... Minuga on tõesti keeruline ja raske, ma ei anna kuidagi enam puudega inimese mõõdu välja. Ma ei mossita ega virise. Mina elan. 

Täna rääkisid Egle ja Nansy iluoperatsioonide õhtul 😋, kuidas nad arvasid esmakordselt mind nähes, et  olen viriseja jne. Kuulasin naerdes värv peas. Küsisin vastu, kas olen teid petnud . Seejärel naersime kõik.

See valla IAT projektis osalemine kaks aastat andis mulle tohutult enesekindlust juurde, selle eest pean aitäh ütlema. Hea õppetund oli, nii mulle kui... loodan südamest.... sotstöötajatele. Hullul ajal jäime ellu. 

 

Tänases Õhtulehes "´Tiiu" artikkel minust. Väheke üllatav mu jaoks, et leheski... Aga pilt hea. Kui mõelda, mis oleks olnud, kui abielu ajal oleks olnud mul IAT, kusjuures Eestis juba oli olemas IAT siis, vähe, kuid oli... Ma ei jää mineviku kinni. Vahel tundub, et IAT üldiselt on ikka veel beebipapudes...

https://naine.ohtuleht.ee/1054818/tiia-jarvpold-kui-ma-poleks-oma-elus-kukkunud-ei-teaks-ma-mis-on-onn-?fbclid=IwAR22DZA7sRu0k0IMzVMAubkEimUVSyXnqqbJfTRF24SQKaeZy2c78MwgF38

Siis tuletas bioenergeetik Toomas end mulle meelde. Jälle. Viimastel päevadel on saadetud mulle erinevate inimeste poolt Toomase asju... Ma ei usu, et see on kokkusattumus minu blogi loo "Valgusest" järel... Usun, et Toomas tahab midagi head öelda, kus ta iganes on...Olen tänulik, väga tänulik.💖 Küllap saan aru kord, mida ütles...

Selline paber on ka mul kuskil märkmiku vahel. Alles. Saime tookord abistaja Erikaga mõlemad Toomaselt need meelespead, kui mina käisin ta juures. Imestan, et 😊😀Erikalgi paberileht alles... Võib olla on möödas 13...14 aastat saamisest...   Mul on ammugi need igapäevaasjad, mida teen , püüan teha iga päev endamisi. Ka duši  all, kuigi isiklik abistaja abistab duši hoida, kuid ta ei tea iial, millele mõtlen.

Imeline päev oli. 

 Head sõbrapäeva 

Happy valentinesday 

Eeslist tuli siiski hobune!!!

 Mitu mitu ööd maalimist... 

Teist hobust maalida siia loobusin. Ta ei tulnud kuidagi välja või on selle hobusse varjus...😋 

Mul on probleem, mis on maali nimi... Kas keegi võiks olla maali ristiema või ristiisa, kes pakuks nime... Mul on "Hobu öös"

Mu vanaema võiks nüüd õnnelik olla, ta unistus on täitunud...

Viis aastat...

... on läinud, kui linnulennult. Miski maailmas pole nagu siis. Nii räägitakse iga päev, et miski pole nii nagu  eile...

 Palju on aga ikka nii nagu eile... üleeile... ammusel hetkel... Ammused hetkedki on olnud justkui praegu. Nüüd sama. Alles kohtusime ja alles tuli hüvasti jätta...  Vahel mõtlen, kas mälestusi ongi olemas või on hoopiski muud olemas... Hingede suhtlemine näiteks. Kindlasti , kui oskan ära tabata... See on imelihtne, samas ülikeeruline. Raske ma ei ütleks isegi... Mind võidaks hullumeelseks pidada, kuid jään iseendale kindlaks. Nähtamatu on olemas, ja vahel vägagi nähtav, et nähtamatu on  olemas. Kui olen iseendaga puntras, siis leian ikka ja jälle midagi just sinuliku tegutsemisele... Alguses jahmatasin... Nüüd naeratan... Sest, miks pean pisi tembutele nüüd jahmatama, kui su eluaeg olin nendega harjunud ja võtsin neid endast mõistetavalt...  Kui palju me ei taha tegelikult  näha, mis on ümberringi. Valguses. Füüsilisest maailmast väljapool... Aga seda ei õpetada eriti palju... Me peame ise õppima... Hea on, kui ei  panda hullumaja...Õnneks ei ole öeldud eales, et olen hull selle nähtamatu värki suhtes. Loodan, et universumis mujal ei olegi hullumaju... Ja sul veab seal, usun. Kuid siin maailmaski on olemas telepaata. Meil sinuga oli eriti eriline telepaatia, mis ehk kestab siiani,,, Ma ei saanud ega saa aru siiani, kuidas see toimis, kuid kuidagi hästi toimis... ja võibolla toimib edasi... Ma ei oska seda teiste sõnadega seletada, kui nii... 

Ma ei mõtle iga päev su peale.. Kunagi ammu ei mõelnud ka iga päev sulle. Arvan, et sinagi ei mõelnud mu pääle päevast päeva... Ja siiski siiski oleme suutnud kahe kordumatu eluga koos imelist teha, mis teistele ehk korda ei lähe või on aru saamatu... Ja see on hea. Kõik ei saagi mõista, sest neil on omad suhted, mida vaja mõista...

Eile ei ole täna. Täna ei saa olla homme. Muutus on hetkest hetkesse. Palju, mis olnud, ei kao , lihtsalt muutub. ja palju ei muutu.. Muutumist ei tule ka karta. Vahel kannab muutus  mittemuutumist edasi... Armastus kõige laiemas vormis jääb. Tõeliselt.

Aega lihtsalt polegi olemas. Aeg on kokkulepe inimeste vahel... Lihtsalt miski lendleb, ja saab kord otsa, et uuesti alata ringina... 

Kass Pätu...

 ... võrdles sabasid😁

Valgusest

 

Päev on taas pikem. Valget aega juba pikemalt. See talv ilusti üle elatud. Minul vähemasti. Tasakesi, kuid talvepimeduseaeg lendas kiiresti mööda... Tõesti ma ei jõudnudki masendusesse langeda. Võib - olla jõuuluaeg venis, olin kuidagi tüdinenud....

Sest jõulu imeline valgus on ära kadunud, järgi on  jäänud tehissära... Mõtlen pisut õudsusega, et kümne kuu pärast umbes jälle jõulutrall... 

Kuid õnneks on sinna aega... 

On valgust õues.

Ja on valgust hinges. Loodan, et järjest rohkem õppida valgust tunnetama. 

Nii kummaline kui see ka ei näi,  on mind aastakümneid õpetatud valgust nägema tunnetades.. Suurema selle ajas olen keeldunud seda vastuvõtmast. 

Sest mina ise ei saa ju olla valgus... Valgus ei tule inimese sees... Oi, olin niisuguste küsimustega pikki aastaid kimbatuses... Füüsika tundides ei saanud ma samuti aru , mis valgus on... 

.Öösiti olen olnud palju aknal. Mõelnud, mis on valgus. Ka tähevalgus. Olen teadnud alati, et valgus ei ole vaid sõna ega õpikute järgi õpitav... Valgus pole ainult päikegi...

Päike pimestab tihti.

Valgus ei pimesta mitte. Valgus lihtsalt on. 

Kunagi ammu õpetas bioenergetik Toomas mind valgust austama ja armastama. Ma ei saanud mitte midagi õieti aru. Mõtlesin, et ma küll ei keera nii ära... Kuid miskipärast alati kui endamisi  lugesin, loksus halb heaks või rahunesin:

                                    Valgus minu ees

                                    Valgus minu sees

                                    Valgus minu ümber

                                     Mina valguse sees

Nüüd tean, et  Iiri druiidide kaitsepalve on palju pikem ja veelgi võimsam. Ehk olingi Toomaselt kuulnud pikemat, kuid siis aastaid tagasi ei suutnud mu mõistus kõike sellist tarkust võtta vastu ning hing lihtsalt ei osanud veel. 

Mis see väike valguse salm, aga siiski väga sügav palve mulle andnud on... Väga palju või ka hoidnud ära palju paha, ja tõsiselt. Mulle on see rahuallikaks. Stressi mantaja. Tänutunne. 

Siis ütles Kaupo, et mina ise olengi valgus.... 

Mõtlesin jällegi, mis asja... 

Täna võin tänutundega öelda, et nüüd tean, et valgus on elu ja armastus, valgus tuleb  minu seest   Kuigi arvatakse, et elu ja armastus on pimedad, ja ise ei olda mitte keegi ega miski, lihtsalt püüdakse pime elu ära elada... 

Kas ollakse õnnelik... Nii hea on  öelda, et ka õnn on pime... 

Viimastel aastatel olen proovinud sageli maalida ja joonistada valgust. 

Mind köidab see valguse teema. 

Usun, kuigi tean või arvan teadvat, mis on valgus, siiski otsin oma valguskiirt veel kaua.

Mine tea, ehk jäängi otsima... Silmad võivad näha küll, kuid  kas süda ja hing päriselt tunnetavad valgust...  

Valgusepraod pimeduses maalisin kaks aastat tagasi. 

Veebruaris raamat 7 €´!!!

 Oma sünnipäevakuul ehk veebruaris maksab raamat "Kohvi jalaga, palun..." vaid 7€ . Raamatut ostes saab raamatu vahele kingituseks magetjärjehoidja "Südameleegid". Samuti kirjutan raamatusse autogrammi.

Raamatus saab lugeda mu mõtteid mõnusasti kohvitassi juures. Need on minu mõtted. Usun, et parim ja suurim kink, mis olen saanud elus, ongi siia ilma sündimine ja olla praegu koos sinuga.  Sina, armas lugeja, otsustad ise, kas oled minuga ühisel lainel või mitte, Loodan, et jääd siiski omaenda elu üle järele mõtlema, kui võrratu elu siiski on kõigele vaatamata. 

Seda raamatut on nimetatud lugejate poolt püsti tõusmise ja positiivsuse raamatuks.

Saab osta ainult minult, kirjutades tiia@lux.ee või helistades 5529317, vastan samuti sõnumile, minu facebooki lehe kaudu.

Magetjärjehoidjaid "Südameleegid" saab osta Inpiratsiooniraamatukogu e-poest 

https://inspiratsiooniraamatukogu.ee/

Tuhat tänu rõõmu vastu eest.

Võib lugeda ajakirja "Tiiut"

 Leiab ajakirjas ühe armsa lookese. Kust eriti palju uut minu inimestele ei olegi... Kass Pätu sai nüüd ka kuulsaks 😋

Ajakirjaniku Katrin kirjutab minust armsasti ning see on olnud ja on  minu elulugu 

Ise leidsin juba "Tiiu" Prismast. 

On ikka kummaline ise osta ajakirja, kus lugu endast sees... Alati olnud. Kuid ma ei suutnud jälle kannatlikult oodata, kuni ajakiri potsatab postkasti mulle...

Muide, piltidel olen täitsa elusa ja kavala näoga!!! Hea ju. Aitäh Aldole piltide eest...

Nädala tärpentin ehk rahakoti pesu

 Ma pean vist hakkama hoidma kunstipoodidest laias kaares eemale😂 Igasuguseid veidraid asju juhtub mul seal... 

Reedel ostsin maalimiseks tärpentini. Panin käekotti nagu palju kordi ennem 15 aasta jooksul... Järsku vaatame, et käekotis tärpentin laiali... uputab sõna otseses mõttes... See rõve lõhn ... Muide, maalides ei pane lõhna tähele.

Koju jõudes pesime Hannaga rahakoti kraani all. Tõeline raha((koti)pesu 😂😂😂 Rahakott muutus punasemaks ja värskemaks. See asja pluss. 

See oli reedel. Sai mindud koheselt uue tärpentinipudeli. Olime sealsamas poeukse taga . Ajasime juttu... Nägin üle pika aja paar minutit endist abistajat Erikat, 

Müüjagi oli üllatanud. Sellist asja ei olnud temagi kuulnud ega näinud. Uue pudeli ja õnnetu pudeli panime Hannaga koheselt kilekotti ja peale umbsõlm.

Kodus keerasime Hannaga pudeli tagurpidi. Tahtsime  näha, kus kurat välja ajab. Noh ei tulnud ühtegi tilga kuskilt. Pudelis oli ja on alles alla veerandi tärpentini. 

Täna tegelesin käekotiga. Pesin pesumasinaga. Haiseb kuramus ikka veel. 😋😁 

Mul pole õrna aimugi, mis teha käekotiga... Mitte, et mul poleks neid (on küllj), aga see kott on kuidagi saanud lemmikuks., On mahukam... Ära visata on kõige lihtsam...

Pagana tärpentini. Elu sees ei osta enam... Juba ostsin!!!

Kõige suurem kahju on neljast viiest raamatust. Need leotas tärpentin liimist lahti... Pidin veel raamatu posti panema... Paningi, aga päev hiljem ... Raamatud kuivavad nüüd riiulidel. Ligeda saab, kuid kaaned küljest ära... Raamatud on mul teise kotiga käekotis alati, kuid reedel ei aidanud seegi... 

Igatahes aasata lollakam nali. Vist.

Olgu .öeldud, et neil tärpentinpudelitel on lapselukk.

Tagastatud ratastooli tagastasin jälle endale ja päriseks!!!

 Mäletate, umbes poolteist nädalat tagasi kirjutasin, et mu ratastooli taheti teha järsku tagastatud ratastooliks remondi viies. Siis tuli välja, et nii vana tooli ei tohigi enam rendita. Pakuti uut ratastooli, kuid pisut kõrgema rendihinnaga.  Et ei teatud, kas on võimalikki parandada...

Uus rendihind ei heidutanud mind.  

Kuid... soovisin oma ratastooli tagasi. Sest selle neli ratast on minu armsad jalad, Mitte keegi ei saa  mulle öelda , et uued jalad on ehk sama head nagu vanad... Mäletan, paar aastat tagasi öeldi ITAK-ist, et mu ratastooli mudeleid ei toodeta enam. Siis proovisin mitut uut tooli - noh polnud minu oma. Siis otsustasin olla seni oma ratastoolidega, kuni neid on võimalik parandada ja kuni liikuvad.

Täna olen tänulik, et parandatud oma ratastooli ära osta. Natuke rohkema raha eest, kui tollel tagastuspäeval mulle raha tagasi anti, kuid nüüd minu oma.  Tool tõesti korras, Ei   ole märkigi, et võimatu parandada...  

 Nüüd mul kaks oma ratastooli. Sellist hetke olen ammust ajast unistanud.

Jällegi on üks unistus teoks saanud. Omanoodi ootamatult ja vähe ebasobival hetkel... 

Kuid asjad juhtuvad siiski neile kõige sobivamal ajal. Ei ole paremaid ega halvemaid aegu, on vaid hetk, millest viibime praegu. 

See nädalavahetus on olnud hästi tore ja tohutult asjalik. Olen ringi kihutanud. Tegelenud ühe oma päeva ettevalmistamisega...  Uus ID kaartki käes, kuid selle pildil näen välja nagu laip...

Elan õnneks veel.

Magnetjärjehoidja olemas meil

 

Aastaid tagasi maalides ei osanud uneski näha, et minu "Südameleegid" aitavad kaasa Krisu unistuse täitumisele. 😌

Ammugi ei mõelnud ma, et sellest maalist võib saada selline suurepärane asi nagu magnetjärjehoidja. Saan aru, et meil on esimene magnet - omanäoline - järjehoidja.  Lugedes hommikul Kris Leinatamme facebooki postitust mõistsin, millise  õhina andis mu maali nägemine siinsamas kodulehelt novembris Krisule omaenda unistuse täide viimiseks.  Esimese selletaolise järjehoidja leidnud ta  Amsterdamist Van Goghi muuseumist aastaid tagasi... ja Kris armus sellesse. Kuid meil polnud selliseid...

Kilkan koos Krisuga, et nüüd on "Südameleekide" magnetjäjehoidja olemas.

Tänud südamest ka VDMFK-le ehk Suu ja Jalaga Maalivate Kunstnike Ülemaailmse Ühingule, kelle loal sai see projekt teoks.

"Südameleekide" magnetjärjehoidjaid saab  osta Inpiratsiooniraamatukogu e-poest   https://inspiratsiooniraamatukogu.ee/pood/ 

Minagi saan üllatada.´..😉 Näiteks pannes raamatu ostjale raamatu vahele...

Sobib suurepäraselt sõbrapäeva kingituseks.

Lihtsalt nii ägeeee.

Veebruaris on minu raamatut hea hinnaga