Kiiresti tagasivaate 2022-le

 On olnud suhteliselt hea ja põnev aasta. Kuigi mulle ka keeruline, aga mitte raske.      Keerulisust tean mina ise. 

Kindlasti üks hull temp on olnud laulmine. "Tule õeke" sobib  väga hästi tänaseks õhtuks, meenutuseks mu esinemisest.  Kontserte on olnud kaks. Juba 😀😀 

                                                                            Minu päev.

                                                                  Maa ja taeva vahel.

                                                                              Tibu

Olgu hetked piltidest, mis on olnud olulised mulle sel aastal. Paljudest hetkedest ei ole ma bloginudki. Need jäävadki vaid minu mällu...

Õppisin end usaldama järjest rohkem.

Usun endasse, er aasta 2023 saab olema lahedam kui on olnud 2022 😉

Lõppu ja alguse tervitus

 

Aasta viimased päevad...

 

   ... on olnud toredad. 

Sai peetud sõbra Valevi sünnat 

Mamma juures käia. 

Ja olla koos oma sõbranna ehk väikese õega Kristaga - me oleme ju koos kasvanud... Nüüd küll saame harvem kokku, kuid seda suurem rõõm on kohtuda.

Kristaga oleme kahekesi palju hoidnud  ja õpetanud ja kasvatanud Silverit - Grete-Alice issit. 😉

Täna on Silveri  nimepäev ka , muide.

 Eilne õhtu. Hästi armas kodune MTÜ TM Loovusega peoõhtu "Lõpust loome taas alguse"

Minu isiklikud abistajad

 

Kristi,

Hanna - Liis,

Mirjam,

Egle,

Nansy,

Kai,

Victoria,

Angela,

Karoliine

SUUR AITÄH selle 2022 aasta  eest, et olete olnud minu tublid ja töökad lisakäed - jalad 💕

See õitsev lill, mille nime ma õieti hästi ei tea, meenutab armsat isikliku abistajat Laurat, kes nüüd teistpool pilvi... Ta aitas istutada ühe lehe esimest ja viimast korda potti, öeldes, et pole iial miskit istutanud ning kui leht kasvama läheb, on ta head tööd teinud, samas kartis, et ei oska kasvama panna... Alati nüüd, kui vaatan köögiaknal seda lille, meenub Laura naeratus...   

Need jõulud on väsitavad...

... kassidelegi 😂
 Puhtas toas on ikka mõnus puhata 😋 

Kardan, et Bongo ei tohiks turvatoolis varsti olla... Ta on ülekaaluline. Ma ei tee nalja... Ega ta alati seal ka ei maga...  Nii kuramuse hea pilt vaadata, et isegi kassid saavad rahus olla. 

Need jõulud on küll vaikselt toredad, samas aga kuidagi vaimselt  või pigem hingeliselt kurvalt väsitavad u... Mul on endaga on elu-olu enam - vähem korras. Ei saa midagi kurta. Isegi minu nohuke on üle läinud, see ju hea. Aga see , mis toimub ümberringi, on kuidagi väsitav olnud... 

Imeline õhtu...

 

 

´Grete - Alice esimene jõuluõhtu. Mingis mõttes oli ka mulle esimene jõuluõhtu, kus tundsin end tõelise mammana 😍

Mul on isegi päris oma rollile ja nimele jõulupuuehe - pall 😊 Päkapikud tõid.

Millegipärast kuuske ehtides ei riputanud ühtki pallikest... Mõtlesin laste turvalisusele... Mul käivad mitu väikest sõpra, kes võiksid kogematagi palle katki teha...

Nüüd ripub üksainus tähtisa pall. 

Mammale kingiti maailma ägedaim pensionifondi rahakassa. Eks ma kogun sinna laste jäätise raha - hea anda, kui olen 100 aastane 😋  Ratastool on rahakassa 😂

 

Paartuhat normaalset joogikõrt, et saaksin ikka aastaid juua. Mul pole aimugi,  kust kohast päkapikud need välja võlusid, kuid joogikõrred on tõesti vajalikud. Ja need tänapäeval müügil olevad kõrred - noo andeks, pappitükkidega suus ja kurgus võib end tappa... Oleme ausad. See pole küll jõuluöö jutt, kuid tõsiselt nii see on... Kunagi blogin pikemalt joogikõrtest.

Vanaema peab ka vahel sokke kandma, Ja eneseanalüüse tegema, et  olla super vormis.😂

Parim äratundmine - neiu mängib jalgadega nagu mina 😂😋 Lutsutab varbaid suus nagu mina... veidi nooremana. 

Omad pakid sain kätte laulu eest, Getter aitas ka laulda.

Ilus ja südamlik hetk on olnud taas. 

 

Olen kaua mõelnud, mida täna jõululaupäeval soovida... Kogu südamest... Ma ei leia õigeid sõnu... ja vaikust ei saa kirjutada... Vahel on vaikuses rohkem kui sõnades...

Häid jõule... Ilus. Harjumuspärane. Kõik ütlevad ju nii... Üteldakse. Kuuldakse. Unustakse ... kuni järgmise jõuluni...

Soovin vaid, et kõikidel oleks täna ja igal õhtul  oleks soe ja armastav koht, kuhu oodatakse... Kõik hinged vajavad seda.  Ka elurataste vahele jäänud inimhinged...  Või kes iganes... 

Mul on tunne, et need jõulud kuidagi omamoodi hingi unustavad..  Seda on keeruline sõnadesse panna... Rääkidakse, et ärgem unustage kedagi, ja siiski unustakse paljusid... Aga see on´nii olnud aastast aastasse... Tähtis on minu oma hetk siin ja praegu. Ka sellega on kõik korras. Kuid ometi võiks mõelda ausamalt. Omaenda elu kõige ... Meist keegi ei sooviks, et just meid unustakse jõuluõhtul...

Mul on hubane õhtu. Soojus. Valgus. Jõulupuu all kingitused... Kass Pätu leidsid oma üles juba ammu... Kuulan laule,  mitte päris leierdatud tänapäevaseid jõululaule - pisut juba kuulatud ka. Laud... Ootan lapsi... Mõtlen neilegi, keda enam ei ole...

Hoidkem üksteist 💕

 Käisin Raadil. 

Lumi kisub jälle kaduma... Enne kui jõuluõhtu käes on... Mul pole eriti jõulutunet tulnudki, täna vähenes veelgi... Valge maa on porine...

Maalisin piparkooke

 

Minu nunnu paksuke

 Ootab ehtimist...

32

Oi, kui palju rõõmu ja õnne.

Pisut vähem muret ja valu... Või mured ja valud lihtsalt ununenud...

Armastust. Hoolimist...

Seiklusi... 

Huvitav, kui palju lahku läinud naisi mõtlevad kord aastas heaga tagasi oma kõige kaunimale päevale, mis oli kunagi ammu... 

Kuid on ometi tore mõelda, kuidas jõuluvana ütlemise "Tiia Järvpõld" peale  jäi peosaal hetkeks haudvaikseks. Nagu oleks katastroof olnud.. Ega keegi ei teadnudki, et abiellun... 

Olen elanud sajaga ja rohkemgi.

Ammusest elupöördepunktist jäänud ilusad mälestused... Aga elu läheb omasoodu edasi😊

 

Jõulud...

  Jõulud on ka soov kinkida - kinkimisrõõmgi on suur jõulurõõm -  kellelegi, kes on natuke tuttav,   kuid ei  teata, mida vajab,  ei julgeta küsita või kas on sobilik.  

Jäin mõtlema, et annan kinkimisrõõmu,  kes mõtlevad, mida Tiiale kinkida ja nii edasi.

Mulle  võite kanda   MTÜ TM Loovus  A/A SEB EE381010220060800010 - le uueks aastaks südame järgi raha, et 2023 saaks  mul ikka vägev olles inspiratsiooniallikas paljudele.  

Mina rõõmustan iga kingituse eest. 

-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

2023 aastal loon ka TM  Loovuse lehegi. Siiani tegemata... Aga ei ole hullu, mina olen oma tegemistest   piisavalt kirjutanud, sageli TM Loovuse ja minu tegemised kattuvad...

Leidsin ühe vana maali

 

Päkapikkudest valguseni

Avastasin, et juba kuue õhtu pärast   on jõuluõhtu.   
Ehk siis valguse ja armastuse püha. Nagu olen  n<(8Iüüdseks selgesti mõistnud. Ka pimeaegki vajab valgusesära... Jeesuse sünd on valgus, kuid oleme ausad, et kõik ei usugi Jeesust nagu palju muid taevaseid asju... Jõule - ja  nõuka ajal olid hoopis  näärid - on peetud läbi aegade. Võib olla just valguse ja armastuse sees. On lõputu valgus ja armastus...

Mina olen valgus ja armastus.

Sina oled valgus ja armastus.

Loojaga. 

Näärideajalgi  tundsin mina küll, et olen armastatud. Lihtsalt väga armastatud. Olin laps siis. Laps, kes ei teadnud Jeesusest midagi ega riigivõimustki, kuid ometi ootasin päkapikke ja sära, säraküünlaidki. See oli imeline. Imeline oli, kui ühel näärivanal oli mu papa abielusõrmus... Siiski siiani usun ja usaldan päkapikke ja jõuluvanasid. Nad toovad ja loovad imelist armastust. 

Avastasin täna, et on neljas advent... Kuhu neli nädalat kadusid... Minu jaoks on olnud imeline aeg.

 

Eilsed hetked

Seeliku imetlus 😍  Enne kontserdist. Seelik sai ju täpselt kontserdiks valmis - parimat ajastust ei saanud ollagi.

Mul oli hetkeks päriselt superstari tunne. Mu ümber  tegelesid minu ilusaks tegemisega kaks inimest. Mul oli valida kahe auto vahel, millega laulma sõidan... Seda ei juhtu ju iga päev!!! Aga nautisin olukorda!

    Päeval toimus peaproov. Peaproovis oli hoopis klaveril Margus, keda mina nägin esimest korda. Esimesi hetki, kui teada sain, et on teine inimene, mitte Tommaso, mõtlesin ja pabistasin küll, kuidas läheb...  Kõik sujus hästi. Mu hääl pisut värises küll. Seda ka kontserdil laulu alguses - sellepärast olen endale tõre. Kuid suutsin hästi kiiresti end kokku võtta ja isegi kõrged noodid laulda. Isegi Maarja küsis, kust kõrged noodid tulid... Mind end üllatas ka. Tegelikult nautisin rõõmuga laulmist. 

German oli kõikidele lauljatele väga toetav, kuid samas  nõudlik. Nagu alati.  

Tiigi 11 on trepp, väike jupp ka keerdtrepp. Proovi minnes tulid mees-lauljad appi. Hästi armas. Kuigi Kristi oleks saanud hakkama. Tajusin  kokkuhoidmist. Et olengi lauljate seltskonnaski omaks võetud. Puudume kokku peamiselt ju kontserditel.

Pärast kontserdist käisin Raekoja platsil Jõululinna uudistamas. Kutsusin Maarjagi kaasa.

Kodus panin üksi kella kolmeni pidu 😋

Mõtlesin.

Uskumatu, millega saan  hullumeelsena hakkama. Isegi ei suuda uskuda... Võin olla kellegile universumis ääretult tänulik. Eriti vist iseendale...