2021 aasta...

 ... o n mõnede hetkede pärast möödas. Tundub justkui üksainus silmapilk oli...

Aeg on illusioon 

Kiirus on ettekujutlus. Kiiresti tehes on aega rohkem. Aega ei ole rohkem, ei saagi olla. Elu kestab nii kaua, kui kaua on antud meile elada. Ei sekundit rohkem ega vähem.

Seda mõistan järjest paremini.

Olen õppinud tõesti päev korraga elama. Vähe olen teinud füüsilisi pikemaid projekte... Vaimseid ja hingelisi soove on see vastu suuri ja lõputuid. See on põnev kogemus iseendas, kuidas mõjutab hingeline pool tervet füüsilist maailma ja avardab universumit. 

See elu, mida elan argipäevaliselt ja mis  näib nii lõplik ja endastmõistetav ei ole absoluutselt nii. See orav ratas elu ei  vii kuhugile. Kuigi minagi uskusin, et viib... Ja miski minus on otsinud alati, et miski kuskil peab veel olema... 

Ma ei tee tavapäraselt aasta kokkuvõtet. Seda oleks keeruline teha. Keerulised hetked on olnud tegelikult hästi imelised ja toredad,  õpetlikud, kuidas jääda püsti ja enesekindlaks. Vahel on see päris keeruline, sest füüsilises olen mina veidi rohkem sõltuv kui... Aga see kõik paneb mind veelgi kindlameelsemaks sundima. Et mitte kaotada enda seest valgust.

Sel aastal on olnud mul neljas kohas - Raplas, Puurmanis, Leevil ja Vastseliinas näitused. Lisaks kodu näitus... Saab küll teha, kui uskuda  vähegi võimalikkust.  Maalinud ja joonistanud.

Kaks vestlusõhtut "Eriti Eriline EraElu ehk EEEE"  Olenl tänulik, et sain proovida olla näitleja olles ise pearollis. Kaks õhtut Kurepalus ja Pärnus ühesuguse sisuga olid täiesti erinevad.  Suur tänu Angie ja Indrekule, Jannole ja Maarjale, kelle muusika heliseb kõvus.

Kihvtim väljakutse iseendale oli kevadel hakata käima laulu - hääletunnis Germani juures.

See aasta olen tutvunud hästi paljude uute armsate inimestega, kes on  mind püüdnud toetada oma teerajal püsimisel. (Kuigi omal teel. pean püsima siiski ise oma tõdedega.) Samuti on mul südames kõik vanad sõbrad. Kõik olete minu inimesed. Mulle tähtis sõprus ja mõistmine südames. Igalühel on käia oma tee enda tähe poole, sel teel tunnevad kõik enda tõe ära. Ausus ja armastus eelkõige enda vastu, siis austame ja armastame teisigi. 

Ja kui mõne inimestega ongi teed lahku läinud, seegi väga noirmaalne. Sest tuletan meelde, et kõigil on oma tee käia. Iga inimene on tulnud õpetama meid ja kui see tarkus saadud, viivad teerajad lahku ja tulevad uued inimhinged teedele. 

Usun, et olen iseendana olnud paljudele allikas loovusele. 

Sel aastal olen reisinud ja ringi sõitnud  vähe. Seda aga pole ka eriti tähelepanud, sest pidevalt on olnud sehkeldamisi. Soovin siiski veel jõuda Ida - Virumaale... 

Võib olla on asju, mis oleks tahtnud ikkagi teha... Näiteks ujuda ja veidi vähem oleks pidanud kükitama ratastoolis. Lihtne on mujalgi istuda mul, kuid just füüsiliselt mõttes olen kõige vähem endale mõelnud . - nii naljakas kui pole. Olen füüsiliselt muuttunud kuidagi mugavamaks - selle eest olen end ise pahandanud. Õnneks seda saab muuta kas või hommepäev.  

Mida veel sellest aastast kaasa võtta... Kindlasti seda, et ei pea kartma hirmu. Pean usaldama iseend. Valgust algab iseendast. Vahepeal on siiski vaja kukkuda, et siis taas tõusta... 

Olen  .tegelenud psühhodraamaga. Teinud Avatud Lava.

Meistriklassis otsinud ja leidnud oma brändi.

Ja mõistnud , et kunagised psühholoogia õpingud ja psühhodraama ja universum on suurepäraselt kooskõlas. Et ma olen sujuvalt jõudnud praeguse hetke. 

Armas koostöö Inpiratsiooniraamatukoguga https://inspiratsiooniraamatukogu.ee/ . 

Suured tänud mu isiklikud abistajad: Ingrid, Mirjam, Ants, Kai, Hanna -Liis, Anatoly, Egle ja Laura . Teieta poleks olnud mu aasta pooltki nii äge, kui on olnud. 

Minu kallid inimesed ja hinged, tuhat tänu, et tegime üheskoos natuke vähem kui 8760 tundi täpipealt sellisteks nagu nad on olnud 💕