Saan öelda, et on olnud mõnus reede. Super.
Küpsetasin kõrvitsakoogi. Kord aastas võib. Halloweenini on küll veidi aega, kusjuures sellele hakkasin alles praegu mõtlema... Ma pole kunagi seda päeva eriti tähistanud. Mööda minnes nagu, tehes nägu, et see hullult vajalik möll... Ei ole ju.
Pigem ootan mardi ja kadripäeva.
Vaatan, et kapil seisab üks kõrvits , võiks viimaks proovita mingi näo teha... Nii oma lõbuks.
Põletasin viirukeid. Järjest rohkem armastan neid põletada. Aastaid tagasi ei meeldinud nad üldse mulle. Nüüd vaatan suitsu vahel üksisilmi. Olen õppinud suitsu jälgima. Kuidas viiruki suits rõngaid teeb näiteks, sellest saan aru, milline rahulolu on mu kodus. Mu hinges. Täna oli suits hästi sirge ja rahulik. Mu sees ja ümberringi oli rahu ja rõõm.
Sai naerda.
Tõsiselt rääkida.
Mõned päevad tagasi arvasin tulevat teistsugune reede... Vahel ja tihti tuleb ettearvamatut ja arvamusedki on peapeal.
Viimastel aegadel olen õppinud elama päev korraga. Ja tõepoolest see oskus viib hoopis paremini ja säravamini mind edasi. Tegelikult ei tea kunagi, mis on võib olla homme.
Usun täna vaid, et homme saab olema super laupäev.
Kuid mis päev homme saab olema, ei ei ette tea...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar