Rõõmud...

 

Tulin laulutunnist. Nüüd võin küll julgesti öelda, et elu esimesest  päris laulutunnist 😀 Enam ei teinud Germaniga vaid hingamis ja hääleharjutusi. Valisime, tegelikult mina valisin,  laule ... Ja nii edasi. Proovisime laulda. 

Julgust vähe mul laulmiseks 😋 Kujutage ette! Tegelikult nii ongi, kuid arvan, et varsti ületan sellegi piiri. 😉 

Takistusi loome ise, takistusi ületame ise.

Seda mõistetakse vist siis lõppude lõpuks, kui ollakse tugevasti iseendaga kooskõlas.

Kui hästi läheb, siis kuulete  mind laulmas sel aastal veel... 

On super, kui õpin ühegi laulugi hästi esitama. Aga rida sai hetkel kolm laulu,  mis väga minulikud. Vahemasti endale tundub nii.

t

Sõitsin üle aastate linnaliini bussiga. Mind on autodega ära hellitatud 😂 Lahe - äge - mõnus! Ümisesin bussiski tasakesi oma laulukest - ei saanud pidama... ja olin iseenda näomoodi. Mõni mammikene vaatas mind küll nii kaasatundvalt, et kohe peaks minuga nagu miskit juhtuma... Naeratasin ja tegin silma neile 😉 Nägin ühe maski tagant vastunaeratust... Loodan, et juhtus see, et  päeva tuli rõõme juurde😍