Kui lõpuks hakkasime koju minema, tuli ta emaga minu juurde. Küsis, kas mäletan teda.... Ja kui oli paar sõna öelnud, kus nägime, siis meenus mulle...
Tartu Kesklinna kool. Minu näitus. Minu kunstitund, kus lapsed joonistasid ja maalisid jalgadega. Üks väike tüdruk, teisest või kolmandast klassist, tegi delfiine... Nagu minu maalil "Hüpe".
See oli ka kaheksa pool aastat tagasi.
Mia - Laura nüüd tegelebki kunstiga. Nagu kiirelt aru sain rohkem keraamikaga, kui maalimisega...
Ja minu meelest on tal omanäoline väga hea lauluhääl.
Kallistasime.
Kinkisin vahvale neiule oma raamatu.
Niisugustes hetkedes on küll nutuklomp kurgus ja tean, et mu (säravaid ja rõõmsaid) tegemisi/pingutusi on olnud vaja...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar