On hoopis kuidagi teistmoodi päev...
Ma ei oleks osanud uneski näha, et ühest külaskäigust võib tulla hetke niipalju häid üllatusi. 😊 William vaimustust minust nii, et postitas fb-i loo minust kui inspireerivat inimesest... Üle öö olen kuidagi jälle hästi tuntud nagu säde - inimene... Mul on väikesed vastutuste värinad - kas olein ka selline... Enda meelest elan lihtsalt oma elu, kas see saab olla eeskujulik ... Soovin ise olla. Ma ei näe siin midagi erilist. Üks julgeb ühtmoodi, teine teistmoodi elada. Ja kõigile tundub just nii ainuõige, sest see on nende elu - olu.
Mitu raamatut olen ka müünud... Mu raamatule ei olegi olnud nii head reklaami. Sellest suhtes on hea. Olen tänulik. Kirjutaja rõõm ongi , kui keegi soovib kirjutist lugeda. 😊
Rõõm on seni kuniks elu... Kindlasti pärast surma hing tunneb ka rahuldust olnust, kuid maapealsed inimesed varsti ei mäletagi mind ega teisigi .. Sellest olen ka juba ammuilma kirjutanud ja rääkinud...
Ei ole enam Maarja isa... Mulle oli Jaan aastaid tagasi julgustaja ülikooli minemisel ja pääsemisel, see kestis hetke... Siis sai temast sõbranna isa, kes alati naeratas, kui nägi mind... Raamaturiiulisse jäävad mul Jaani luulekogud...
Elu...
Surm...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar