Sõime jäätist.
Möllasime täispuhutavas kummalises tugitoolis. See on päriselt rannatooli moodi... Arutasime, kas see võiks olla EEEE tugitool, hea kaasa võtta. Minu meelest võib küll!!! Annab vürtsi juurde... Kui õhtu lõpuks tühi ka, on hea öelda, minge koju magama...
Eile küll lasime ise kõik koos tooli tühjaks.
Läksime tuttu.
Jäin mõtlema, et minu kodus on olnud ikka ja alati lapsi . See on nii armas. Lasteta puuduks elul särts.
Minu kõige väiksem abistaja Getter (2 aastane kohe varsti). 💖😉 Ta teeb kõik ära: söödab üks amps endale, teine mulle: tahab riietada, kuigi proovib ka endale kleite selga - noo mine tea, kas on ilusad mulle; kui vaja mind tõsta, kutsub emme appi jne. Viimastel päevadel kammib ka mu jutukseid. Ja Kass Bongot ta juba nälga ei jätta. Peseb nõusid, mis sest, et vesi pritsib põrandale, kuid selle eest on ju vahva kraanikauss mul, kuhu hea ronida, et kraan lahti teha.
Ma ei tea ühtki last, kes ei armastaks minu köögikraanikaussi. 😂
Ma usun siiralt, et minuga olles saavad lapsed kogemused, et teistsugused inimesed on ka vaid kõige tavalisemad inimesed, ning üksteist peab abistama ja mõistma.
Oli lõbus ja mõnus EEEE õhtu omaenda kodus, mis oli pisut Segasumma suvila moodi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar