Tahaksin tõesti üksinda minna üksikule saarele.
Lihtsalt olla.
Nutta ja karjuda. Mõtlemata, kas minu vanuses võin nutta või jonnida... Nagu elus ikka on arvatud, kui poetan paar pisarat , et siis Tiia kohe jonnib. Nagu minul polekski lubatud südamest nutta.
Oli teistmoodi päev... Mitte midagi tarka tehes. Ei suutnud. Kaua aega pole olnud sellist tunnet...
Lukustasin end.
Panin muusika mängima.
Koristasin.
Nutsin ka...
Siis hingasin... Kujutasin, et olengi üksikul saarel...
Momendil tüdimus ja väsimus kõigest.
Tahaks tõesti kuhugile minna üksi ja elu üle mõelda...
Vahel on vaja valu meenutada. Siis saab jälle edasi minna, naeratades...
Oligi läbi keeruliste olukordade siiski kõik hästi.
On edaspidigi.
Rõõmus hetk oli ka. Emaili teel sain tunnistuse, et olen osalesin Psühhodraama lavastaja (Certified Practitioner) eksami töötubades. Eksami kestvus oli 21 akadeemilist tundi. St mina olen 21 tundi õppinud. Nohjaa, kui üht viisi ei saa, saab teist viisi õppida. Tähtis on, et üldse saab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar