Ikka ja jälle kerkivad päeva korda ühed ja samad teemad, mis on keerelnud aastaid ja aastaid Eestimaal ringi. Kuus - seitse aastat tagasi pöördusin minagi näiteks Tasku keskuse ja Tartu linnavalitsuse poole, sest seal taheti võtme eest 5 eurot pantigi. Seda sellepärast ikka, et ma ja üldse puudega inimene võtmega minema ei jookseks... Tookord sai asi mõistmise.
Minu wc - lugusid võib siit blogiski mitmeid leida.
Eile aga tutvusin oma küla kohaliku välikäimlaga, mis on staadionil. Esimest 32 aasata jooksul. Mööda jalutanud olin tuhandeid kordi. Hädal polnud kordagi käinud... Eile siis käisin... Natu üllatusin ka. Seestpoolt on käimla täitsa talutav, ei haise ega aja üle ääre... Prill-laual vaid tolm... Ok, aste ka suht kõrge. Mina abistajaga sain hakkama. Loomulikult inva-wc´st on asi väga kaugel.
Arvan, et igasse küllakesse ei olegi uhket inva-wc´d vaja... Siis oleks ideaalne maailm, kuid ideaalse maailmani on inimkonnal veel pikk tee minna... Ja kui käijat inva-wc´s oleks külas sajandi jooksul üksainus hing ükskord - ei tasu ehitamine ära ju...
Minu kõige naljakamaid wc - lugusid kuulete aga vestlusõhtul...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar