Sõitsin taas pisut ringi. Siht oli Mellites uus poemaja. See avati üleeile vana poemaja kohal.
Sõitsime väikese ringiga. Oma lapsepõlvemaa, Mäksa kaudu. Tundsin, et ma pean jälle tuttavaid , kuid palju muutunuid paiku nägema...
Uus Coopi pood on nagu kosmoselaev, mis kiiresti maandunud keset Mellistet. Minu meelest.
Noh ei ole mälestusi enam poest, kus mu ema töötas... Kus mina sain kassettmaki... stereoraadio... luulekogude hunniku... rahakoti... ja veel palju muid asju... Või õieti, mälestused on jäänud. Lihtsalt kauplus uus ...
Ligipääs hea. Nüüd saavad ka elektriratastoolis inimesedki ilusti kaupluses käia.
Mina pääsesin ennemgi ju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar