Sest täna on mootorratturil Siimul juubel. Ta ema Urve, kellega kohtusin paar nädalat tagasi jõe ääres ning kellega juhuslikult hakkasime rääkima, küsis ootamatult, kas mina ei teeks sünnipäevaks pildi.
Mulle tundus põnev väljakutse vahelduseks.
Mõtlemata olin nõus. Endalegi üllatuseks. Hiljem mõtlesin omaette, mis asja tegin...
Ma aga ei kahetse. Huvitav kogemus oli. Esimest korda maalisin võõrast, keda ei tunne... Mootorratastki maalisin ja joonistasin üldse esmakordselt elus. Lootsin, et saan paari õhtuga valmis. Kuid on minulik, et nina tegemine tekitab stressi 😋 Seega, tööga läks rohkemaid öid kui paar...
Ema Urve ja sünnipäevalaps on kinkiga väga rahul. Nägin juba hommikul ema Urve silmades suurt rõõmu ja tänu.
Minul on rõõm, et sain teha rõõmu.
Kuigi oleksin võinud veel paremini teha... Siiski olen suht rahul oma tööga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar