Hooandja veel 8 päeva

 Tänud tänasele hooandjale!

https://www.hooandja.ee/projekt/eriti-eriline-eraelu-ehk-eeee        

Nüüd peaks küll ime olema ja tulema, kui soovitud summa täis saaks...

Aga tean, et siiski on palju hooandjaid, kes kaasa mõtlevad. Raha polegi see kõige tähtsam hoogu andev asi. Silmade säramine hoopis tähtsam. Vähemasti minu jaoks. 

EEEE saab olema täpselt selline nagu peab. Liigne muretsemine varjutaks rõõmu. Seda ei taha ma.

 Eile proovis Maarja. 

Ja muideks, et oli esimene plaksutamine ka - ehe ja särav. Väikeselt Silverilt. 

Esimene vaarikas...

 ... omaenda aiamaalt 💖😉

EEEE proovis

 Täna õnnestus EEEE proov hästi. 

Sain teada Priiuse perenaiselt Tiinalt, et homme vist hakatakse tegema ajutist kaldteedki. Minu rõõm. Vahel tundus mulle see lootus juba lootusetu...   

Ratastool seega ei saa olla takistuseks mitte tulemiseks. 

Igaühel oma lugu igaühest

 Minust on hästi palju kirjutatud... Ma ei teagi, kas kahjuks või õnneks. Mõnd kirjutist ma ei mäleta enam. Ei mäleta sellepärast, et loos ei ole vist  pool minu lugu olnud. Ma  pole kunagi ennem niiviisi mõtelnud. Laupäevaõhtust aga mõtlen ... Lihtsalt puhtjuhuslikult sattus mu ette üks ammune - ammune lehelugu minust... Siia ei pane nimme selle linki, see ei ole oluline, sest seal on minu meelest on väga vähe praegust mind...  Naersin tükk aega, südamest,. kuidas minu jalgu ja üldse mu elu-olu kirjeldati... Ma isegi ei saa aru hetkel, kuidas võisin lubada jamsi kirjutada... Tol ajal vist ei saanudki väga lugu enne ilmumist näha ega lugeda... Ja ega ma ei julgenud ka vastu hakata ning öelda, et see ei lähe mitte... 

See on  tõene ikka, et kõik, kes kirjutavad teistest, kirjutavad siiski nägemust või kujutluspilte teistest  aimamata / mõtlemata, kas see on tema või kelle lugu see päriselt on. 

Praegu saan hästi sellest aru. 

Mul on hea meel, et mina olen kirjutanud iseendast. Järjest ausamalt... ja julgemalt... 

Kuid noh, saab ka nii võtta, kui minust räägitakse ja kirjutakse, või aastaid tagasi juba ikka räägiti ja kirjutati - järelikult olen elanud ja elan  veel... 

Vaid 10 päeva veel saab hoogu anda

https://www.hooandja.ee/projekt/eriti-eriline-eraelu-ehk-eeee

Mina usun, et  siiski läheb täpselt nii vaja 😊💚

Kolm psühhodraama päeva...

 

... saan mina panna ühte lausesse: 

Tuleb kirjutada kirjandeid sisemiste maskideta oma elu unistustest kuni surmani.

Käisin  lavastajaõppe praktilisele lõpueksameid vaatamas ning eksamite tegijatele kaasaelamas. See on parim võimalus ka ise õppida😊 

Oli mõnusaid uusi ja vanu kohtumisi, asjalikke kogemusi. 

Ja taas armusin psühhodraamasse! Kes teaks mitmendat korda... 

Sain uut hoogu, et soovin teha lõppude lõpuks ka eksami - töötoa... Kaua võib üht sama unistust unistada, tahan juba  uut unistust...

Aitäh isiklikud abistajad Mirjam ja Hanna, kes abistasid mul psühhodraama mullis olla.

 Täna õhtupoolikust pühapäeva õhtuni ma ei suvatsegi blogida. 

Olen arvutist  ja netist eemal.

Olen psühhodraamas. Mis põnevam ja ägedam kui internet.

Olge mõnusad.

1. vestlusõhtu EEEE 15.juulil

 

Meie Kaagvere armas jaanituli

 Süütati võidutulest, mille tõi kohale vallavanem Priit. Seda ma ei näinud. Sõin siis Kai aiamaal grillvorsti ja kana ning imetlesin oma aiamaad. Oli kahtlane ilm, aiamaal olles tibutas paar piiska ja    tuul vali, lõi välgugi... Pärast läks ilm imeilusaks. 

Pidu oli armas.      ´

Natuke kahju, et inimesi oli vähe... 

Kohvik , lastele asju, laulu ja tantsu.

Mu selja taga leegid mänglevad

Lasin jalamaalingu teha - neli südant. Nüüd tean vist , millist tatokat  tahan jalale.

Mina ei uskunudki, et see aasta saab olema nii tore jaaniõhtu. Lih tsalt kõik oli koos... Kuigi sisemuses lootsin jaaniimet... Tuligi. 

Head ja armsat jaani!!!

 Ongi taas jaanilaupäev... 

Minuni ei ole veel jõudnud, et juba jälle jaanid... Aeg kaob kuidagi kiiresti ära... Või õigemini, ma ei mõtle ajale kui sellisele. Öeldakse, et aega polegi olemas. On  vaid kokkulepitud numbrid, kellal ja kalendris... Mulle tundub ka nii. Elu on kulgemine ja olemine ... Talv - suvi ka kulgemine... Jaani-kiire-möll on inimeste väljamõeldis, kujutlus, et selline peakski  olema korralikud jaanid, suve suurim trall... 

Tegelikult saab ka teistmoiodi. 

Suve pikim öö on ka siis, kui ei ole grillliha pluss õlut... Kui on lõke ääres mõtlikus või kallistus... 

Olen suutnud kaks päeva lihtsalt olla ja kulgeda. Õues. Enda sees olla omaette, kuigi kõik, kes minuga on ja mind näevad, tajuvad teistmoodi, et olen nendeski omal kohal. Minu jaoks on super võimalus ollagi õues.

Toas on veel palavamgi, kui õues.

Jahutage end ja jooge vett ja nautige suve!!!  

Mellistes, uues Coopi kaupluses

 Sõitsin taas pisut ringi. Siht oli Mellites uus poemaja. See avati üleeile vana poemaja kohal.

Sõitsime väikese ringiga. Oma lapsepõlvemaa, Mäksa kaudu. Tundsin, et ma pean jälle tuttavaid , kuid palju muutunuid paiku nägema... 

Uus Coopi pood on nagu kosmoselaev, mis kiiresti maandunud keset Mellistet. Minu meelest. 

Noh ei ole mälestusi enam poest, kus mu ema töötas... Kus mina sain kassettmaki... stereoraadio... luulekogude hunniku...  rahakoti... ja veel palju muid asju... Või õieti, mälestused on jäänud. Lihtsalt  kauplus uus ... 

Ligipääs hea. Nüüd saavad ka elektriratastoolis inimesedki ilusti kaupluses käia.

Mina pääsesin ennemgi ju. 

PS Minu aias õitseb punane roos. Sain   ka peotäie maasikaid. Õunapuul on viis õunapabulat - seega tuleb normaalne saak. Hommikupoole suvitasin aiamaal. Töö ja  lõbu  koos. Mõnus. 

Pühapäev algas tavaliselt - pannkookidega . Sedapuhku murakamoosiga. 

Mul taas energiat.

Eile olin energias täiesti tühi...

 Kõik päevad ei ole mul ka ainult head ja kenad. Nagu võiks arvata... On olemas minulgi vähem paremaid päevi. Ma ei ütle ammu juba halvemaid päevi, sest et igas päevas on miskit head. 

Ja kui miski ongi viltu läinud päevas, tuleb iseendalt küsida, mis asjas oled mööda pannud vähe... Kui vastus olemas, saadki jällegi järgmisel hommikul naeratada heale päevale.

Täna oli vähem hea päev. Mitte midagi säravalt tänasest küll meelde ei jää. 

Küllap homme on parem päev. 

Suur tänu hooandjatele 😍 Lootus on veel suur, et ideed ja pingutusi hoogustate lõpuni.. Iga lõpp on aga millegi algus...

Jõe ääres täna

 Sai pilte tehtud EEEE jaoks ja samas natuke jalutatud ja heinasõda tehtud. 

Heinasõda on hea stressi leevendaja. 

Meenusid ka lapsepõlvede heinateod.

Taaskord tuli ilmsiks tõsiasi, et ratastooli sõna, üldse ratastool ei lähe kuidagi minu olemisega kokku. Seda avastatakse ikka ja jälle. Mina ise ei pane ammu, aastaid enam ratastooli tähele. See  aitab mul lihtsalt vabalt tänulikult õnnelik olla.

Arvan, et mitte keegi ei olda näinud, kui pikk ma tegelikult olen ja saan ka natu kõndidagi...

Veel 22 päeva!!!

 https://www.hooandja.ee/projekt/eriti-eriline-eraelu-ehk-eeee

22 päeva saab anda hoogu eraelule nii minu kui ka teiste erilistele eludele 😉💚

Kiired ööd olid. Täna hommikuks pidin maali valmis saama. Sain ka. Kell pool kolm öösel.

Sest täna on mootorratturil Siimul juubel. Ta ema Urve, kellega kohtusin paar nädalat tagasi jõe ääres ning kellega juhuslikult hakkasime rääkima, küsis ootamatult, kas mina ei teeks sünnipäevaks pildi.

Mulle tundus põnev väljakutse vahelduseks. 

Mõtlemata olin nõus. Endalegi üllatuseks. Hiljem mõtlesin omaette, mis asja tegin... 

Ma aga ei kahetse. Huvitav kogemus oli. Esimest korda maalisin võõrast, keda ei tunne...  Mootorratastki maalisin ja joonistasin üldse esmakordselt elus. Lootsin, et saan paari õhtuga valmis. Kuid on  minulik, et nina tegemine tekitab stressi 😋 Seega, tööga läks rohkemaid öid kui paar...

Ema Urve ja sünnipäevalaps on kinkiga väga rahul. Nägin juba hommikul ema Urve silmades suurt rõõmu ja tänu. 

Minul on rõõm, et sain teha rõõmu. 

Kuigi oleksin võinud veel paremini teha...  Siiski olen suht rahul oma tööga.

 

 Spaa võib olla edukalt oma aiaski.

Mõnuled ära. Tule tuppa tööle. 

Elu on ilus ja hea. Kui oskad vaid näha asju õieti näha ja tunta.

Täna päikesevarjutusepäev!

 Imeline ja võluv päikesevarjutusepäev on täna. Umbes 12.40 -st kolm tundi... Kellaaeg täpselt ei jäänud meelde, hetkel... 

Ehk annab tänane päev müstiliselt kuidagi hoogugi EEEE-le juurde https://www.hooandja.ee/projekt/eriti-eriline-eraelu-ehk-eeee 😋💖 Loodan ikka.

Nõiatants ümber inva-wc´de

https://epl.delfi.ee/artikkel/93668737/loputu-hadaorg-miks-ei-paase-avalikus-ruumis-tualetti?fbclid=IwAR1Agskr9MW-wWaKahuVJR-ohWO3oJcSwpxgFRwVzl4F35e5GCjOCpjs1fE

Ikka ja jälle kerkivad päeva korda ühed ja samad teemad, mis on keerelnud aastaid ja aastaid Eestimaal ringi. Kuus - seitse aastat tagasi pöördusin minagi näiteks Tasku keskuse ja Tartu  linnavalitsuse poole, sest seal taheti võtme eest 5 eurot pantigi. Seda sellepärast ikka, et ma ja üldse puudega inimene võtmega minema ei jookseks... Tookord sai asi mõistmise. 

Minu wc - lugusid võib siit blogiski mitmeid leida.  

Eile aga tutvusin oma küla kohaliku välikäimlaga, mis on staadionil. Esimest 32 aasata jooksul. Mööda jalutanud olin tuhandeid kordi. Hädal polnud kordagi käinud... Eile siis käisin... Natu üllatusin ka. Seestpoolt on käimla täitsa talutav, ei haise ega aja üle ääre...  Prill-laual  vaid tolm... Ok, aste ka suht kõrge. Mina abistajaga sain hakkama.     Loomulikult inva-wc´st on asi väga kaugel.

Arvan,  et igasse küllakesse ei olegi uhket inva-wc´d vaja... Siis oleks ideaalne maailm, kuid ideaalse maailmani on inimkonnal veel pikk tee minna...  Ja kui käijat inva-wc´s oleks külas   sajandi jooksul üksainus hing ükskord - ei tasu ehitamine ära ju...

Minu kõige naljakamaid wc - lugusid kuulete aga vestlusõhtul...

Haaslaval

 Priiuses. Tööpäev. 

Olen rahul. 

Avastasin jalutades Haaslavat. Mul on olnud aastakümmeind mälestusi ja tuhandeid läbisõite Haaslavalt, kuid mitte ühte korda jalutanud seal. Teadsin,  et seal on laululava, kuid milline - polnud aimugi. Teelt ei näe. Täitsa lahe laululava. Isegi ligipääsetav  hästi ratastoolidele. Kui teaks, et oleks ilma vestlusõhtul, siis mina teeks hea meelega väli-vestlusõhtu EEEE... See uitmõte. 

Leidsime Ingridiga üles ujumiskohagi. Ilus ja laste sõbralik. Eelmine aasta - nii naljakas kui pole - eelmine  aasta autoga ringi sõites ei leidnud seda ujumiskohta. Inimene võib olla vahel pime küll...

EEEE

 Mulle öeldi, et EEEE on geniaalne pealkiri vestlusõhtule. Olevat minulik. 

Seegi tähelepanek andis hoogu juurde.

Aitäh selle nädala hooandjatele. https://www.hooandja.ee/projekt/eriti-eriline-eraelu-ehk-eeee

Kogutud summa on väike, olen aus. Kuid lootus sureb  viimasena ning vestlusõhtu EEEE tuleb niikuinii . 

Mikrofoniga proov

Täna sain proovis väga uue kogemuse. Rääkida mikrofoni poolteist tundi. Nii, et lõpuks unustasin hoopiski mikrofoni. Oma hääl meeldis täitsa viimaks mulle endalegi.     Olen tõesti kartnud tõesti mikrofoni rääkimist. Nüüd enam ei karta. See on mu isiklik iseenda pisi ületamine. 

Maarja laulis.       Olen aus, ta  lauludega üllatas mind ennastki täna!!!  Kuidas ja mis lauludega Maarja üllatas täna proovis, kuulete juba vestlusõhtutel. 

Mul on veel üllatuslauljaid, kuid hetkel jäägu salatuseks.

Oi, järjest rohkem hakkab EEEE nägu võtma. 

Võime öelda kindlasti, et esimene vestlusõhtu Eriti Eriline EraElu ehk EEEE toimub 15. juulil kell 19.00 Priiuse seltsimajas. 

Tuleb kindlasti lahe reklaamplakat. 

Kohtusin esmakordselt kultuurispetsialisti Kathiga . Minu tänu, et ta kuulas mind ja sai  hästi aru. Valla poolt on küll abi valmis olek olemas. 

Hoogu saab anda veel 34 päeva https://www.hooandja.ee/projekt/eriti-eriline-eraelu-ehk-eeee

Mul hoog sajaga sees.

Kuigi eile õhtul oli masenkas mul kallal. Kõik oli korraks mõttetu, isegi magamine...  Ma ei jõudnud ega tahtnud ei naerda  ega nutta... Kuid valu ja vaev käivad heade asjade juurde... Tean. Ammu.

Need hetked

See korsten kaob lähimal ajal maamunalt... Kaagvere küla muutub... Mälestused jäävad. Jäävad seniks kuniks leidub vähemasti üks hing, kes mäletab seda katlamaja, mis lendas kolmkümmend aastat tagasi õhkugi, mille korsten see on... Kolmkümmend aastat möödus mais. Tean, sest siis oli me tütar  kolme kuune. Ja oli hetkede mäng, kuidas mu mees ei jäänud plahvatusesse  ning... Ta tahtis töö juurde minna , kuid koduukselt keeras järsku tagasi kallistama mind... 

Täna mõtlen, ükskõik, kui raske pole olnud elus, on tohutult palju hetki, mille   eest tuleb olla tänulik. 

Mu oma maalilegi jääb seesama korsten elama.

  

Täna sai pistetud varbad sel suvel esimest korda Emajõkke. Vesi külm. Mõnus siiski. 

Käisin jõe ääres midagi otsimas. Leidsin vist ka, kuid... natuke tuleb mõelda, kuidas teha , et saaks ilusti näha... Leidsin rohkemgi, kui oskasin hommikul mõelda...

Iga päev on jätkuvalt hetk, millele tänulik olla.

Algusest lõpuni targupidi

 Aitasin naabriaiamaal herne peenart rohida. Ise soovisin. Patt oleks olnud sellise ilusa ilmaga toas kükitada. Hea on ka mõnel hetkel mõtted juhtida eemale EEEE-lt ning Hooandjaltki... Et säiliks minu hoog ja energia... Lihtsalt istuda päikese all ma ei viitsi... 

Nii hakkasin rohima. 

Ratastooliga tagurpidi edasi liikudes peenral. Nagu ikka rohides... 

Siis vaatasin taha - peenar hakkaski otsa saama...

Ma ei uskunud, et jõuan üleüldse täna või kunagi lõppu. Lõpuni jõudmiseks läks midagi alla kahe tunni. Päris hea tulemus.

Silma järgi on aiamaa, ka peenarde pikkus  9 - 10 meetrit.   

    Täitsa hea tunne on. 

Alati tuleb uskuda endasse ja usaldada end.

Rekord!

 Ma ei tea, kas uskuda või mitte, kuid minu blogi ja üldse kodukat loeti maikuus  24136 korda. 

Uskumatu! Täiesti uskumatu minu enda jaoks... 

Eks Hooandja projekt https://www.hooandja.ee/projekt/eriti-eriline-eraelu-ehk-eeee andis siia piilujaid juurde .. 

Blogi linke pole aga eriti facebookigi riputanud, seda teadlikult ja nimelt. Facebook ei ole kogu maailm...

Rõõm on. 

Kõhe ka veidi, või õigemine päris palju...