Tabasin mõttelt, et muretsemist on liig palju. Ka mul endal...
Muretsen isegi rõõmu pärast.
Kas suudan teha rõõmu... See on mure.
Muretsen, kas tunnen piisavalt hästi, kui mulle püüdakse rõõmu valmistada...
Kas naeran rõõmust õige ajal... Tunnen muret...
Pagan võtku!
Mure käib koguaeg kaasas.
Murest on üksainus samm hirmuni...
Tabamata rahulolu on minimaalselt muret. Mure puudumine.
Olen tänulik ja õnnelik lihtsalt. Ei peagi heas tundes muretsema, miks olen õnnelik ja kuidas tänulik... Juba seesugune muretsemine paneb küsima, kas olengi tõeliselt õnnelik ja tänulik...
Tabamata rahulolus olengi tänulik ja õnnelik 💖
Unustan mure hoopiski...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar