Sirvides kokaraamatuid, mis leidsin Ingridiga köögiriiulilt - tegelikult ont raamatud koguaeg silma all -  läks lihtsalt kõht tühjaks. Nii palju häid koduseid sööke!!! Kohe ei osanudki mida valita või tahta!!!

Siis peatus pilk, mida olin ammu endamisi mõelnud, mismoodi tehakse leivajuuretist. Mäletate, et

oma leiba küpsetasin eelmine aasta õige mitu korda. Seda esimest korda elu jooksul saates juuretist. 

Aga siis hilissügisel sügisel sai juuretis otsa. Või õieti külmkapis seisis nii kaua, et ma ei julgenud sellest enam leiba teha. Lihtsalt polnud aegagi teha... Leiva tegemiseks  peab aega varuma ja olema. 

Juba mõni kuu mõtlesin, kui oleks juuretist,  siis teeks jälle leiba. Mõtlesin ka, kuidas tehakse ning kui keeruline tegemine lõpuks on...  

Ma ei viitsinud ka googeldada...  Mulle näib  üldse googeldamine suht mugavusstoonis olemine... On muid teabekanaleidki, küll needki  jõuavad kohale, kui õige tahtmine ja aeg. 

Kokaraamatus leidsingi täna juuretise tegemise viisi. Retsepti. Polegi keeruline - vesi ja rukkijahu. Pigem jälle aega ja kannatust nõudev. Mitu päeva. Kuid kord päevas siiski tegeleda. 

Proovin igatahes ära. 

Kui leivataigna tegemise, sõtkumise ja küpsetamisega sain hakkama, saan ehk ka juuretisega hakkama.

Seni, kuni mu jalad ning lisakäedki abistajatel töötavad, elan / elame veel!!!