Tuul. Tugev tuul.

Akna taga.

Kuidagi hästi rahustav on seekord suur tuul. Tavaliselt mulle selline  hall tormine ilm... Hetkel meeldib. 

Ühes asjas - LOODUSES on kõik inimesed võrdsed ja jõuetud. Kui torm tahab tulla , siis torm tulebki. Tee, mis iganes. Päästa , mis päästad - aga torm möllab. Õhuvoole ja rõhke teame, kuid mina usun siiski, et miks  tuul või ilmastiku nähtus olemas on , seda vaevu oskame teada...

Vahel mõtlen mõnel ajal, et elekter võiks kas või nädalaks üldse kaduda... Arvan, et see shokk võiks inimestel kokkuhoidmise tunnet taas tagasi tuua... Sest inimlik tunne. See kõige vajalikum tunne, milles on armastus ja teineteise mõistmine ei tohiks maailmas kaduda. See oht on olemas... 

Lähen maalima nüüd.Panen  oma tunded värvidesse.