Kõik tundus olema korras. Õunapuukene näis elus. Muretsesin külmade ilmadega just tema pärast.
Skulptuurilt Aiatibilt oli pea otsast lennanud. Panin Ingridiga tagasi.
Siis jalutasime üle pika aja ümber metsa.
Puudel oli enneolematu hõbehall varjund.
Lugesin öösel Anatasia raamatust, et haigused tulevad sellest, et inimesed eemalduvad looduses tehnika maailma... Õnnelik on see, kes on mõne seemne mulda pistnud ja südamega kasvule kaasa elavad.
Olen kõike sellega nõus.
Taimedki rääkivad meiega.
Zoomis olid Tartumaa loometalgud.
Rääkisime ja mõtlesime Maarjaga vestlusõhtust , mis tasa areneb...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar