On olnud rõõmus päev lastega, peamiselt kahe 4 aastase noormehega. 

Vaatan neid. 

Küll poistel on kõik lihtne.

On sõprus. Siis tüli. Mõtlevad mossitades. Omaette. Ja siis kõlav naer. Ja jälle suur sõprus. 

Suured inimesed ei oska oma tunnetega nii imeliselt toime tulla.

Miks?'´

Kuhu kaob aastatega imeline lapsemeelsus, mis viib tohutult edasi ja kiires mõnusas tempos?

Vaatasin poistega Postataja ja Gena  multikalt. Nostalgia mulle. Aga vaatasin multikalt teise nurga altr ka. Päris huvitav oli mõelda näiteks, kuidas üks krokodill püüdis peatada reovett ning kuidas teda arvatavasti ka peideti ainult toru kinni katmisega. Kübaramoor sai lõppude lõpuks sõbraks, kuigi alguses oli paha  egoist. Veneaja multikas, kuid kuskilt kanti pealt praegu hästi teemasse. Õpetas juba siis, et ausus ja headus võidab. Olgu siis lolletempe tehtud oi kui palju... 

Ja krokodill  Gena laul... Kohutavalt ilus sõnum läbi aegade.