Õhtul.
Sõitsime seekord haigla eest, marsruut selline koduteel. Haigla vähemasti rahulik - hästi hea. Ei näinud ühtegi kiirabiautot - ka see hästi hea.
Soovisin mõtetes haiglas olijatele rahulikku ööd.
FB-s pahameel, et laupäevase sõiduga häirisime haiglatööd ja rahu... Minu meelest iga päev Maarjamõisas mööda sajad ja sajad autod ja bussid... Kas siis see ei häiri mitte kuidagi...Mind ennast häiris muide kõige rohkem kiirabide sireenid, kuid ka mitte koguaeg, kui olin haiglas. Ausalt ka. Teisi mürinaid ei pannud väga tähelegi...
Ma olen alati mõelnud, et kiirabijuhi töö on raske töö. Minu papa oli ka omal ajal kiirabijuht. Ma ei tea küll, mitu inimest päästis, kuid ta suutis Tartust Tallinna tunni veerandiga sõita... Tollal polnud veel kiirteidki. Igal ajal on kiirabijuhid ennast salgavat tööd teinud. Usun nii. Ja pisut uhkegi, et papal oli ka selline amet.... Selline mõtesähvatus tuli.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar