Olen olnud täna peaaegu omaette.
Unistada suurelt võib ju alati. Unistustele ei saa öelda, et ei tea, mis homme saab, ei saa seepärast unistadagi... Kui unistada ka ei tohiks, siis oleks ikka midagi väga mäda maailmas... Kui plaane ei saa ette teha, siis unistada tulebki pisutki ette...
Unistamine paremgi kui plaanide tegemine! Unistusest algavad plaanid...
Tean, et tohuvabohu ajastul on ehk raske arusaada, miks kergelt hiilin raskustest mööda... Ei hiili. Miks peaksin ette veel rohkem muretsema, kui muret ja raskust jätkub niikuinii mul. Ja usun , et need on head õppetunnid, et edasi liikuda paremini ja oskuslikumalt...
Vaatasin täna järelvaatamisest saateid.
Mul on päris mõtlema panev aasta ees. T'ähtkujude järgi. Kuigi üksnes tähtkujude järgi ei ela ma ammu. Minu meelest tähtkujud on osa suures universumis, mida on hea teada samaaegselt teiste asjadega. Peamine olen mina ise. Kuidas suudan teistmoodi energiat kasutada, hirmutest eralduda, paljudest, kes külvavad negatiivsust positiivsusega, kaugeneda.
Põnev ja võluv aeg on ees.
Keeruline.
Raske.
Soovin, et mu hing jääb terveks. Siis on kõik võimatu võimalik. Soovin tõesti mõista seda, mida ei mõõdeta igapäevade asjadega. Olen aastaid mõelnud sellele, mis eesmärk ja ülesanne on, et minu jalad on teistsugused, et mina hoopis erimoodi...
Veel vaatasin Jaak Joala 70 kontserdist... Olin õnnelik, et olin ja nägin Vanemuises kontserdist. Ekraanil ei ole see ikka see. Kuigi teleris lauljate kommentaarid andsid lisa, neid jälle laval polnud.
Minu 2021 on hästi alanud. Kolme päeva sisse on mahtunud juba palju palju.
Pildi klõpsustasime oma maja ees uusaataööl
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar