Lahe laupäev

 Käisin linnas. 

Silma hakkasid otsekohe kõikjal lumememmed ja lumemehed.😉

Oli vaja ju radiaatorit. Lubasin siiski tuttuue õliradika. Päris hea hinnaga. Kaks aastat veel garantiid. Õliradikatega pole just mul kõige paremat kogemused, on hakkanud  kiiresti lekkima... Aga Ehitus ABC müüja ütles, et tal sama firma radikas on töötanud paar aastat ning kliendid on suuresti rahul. Nii et loodan, et tuba saab olema soe ja mul paljajalu  muretult mõnusalt soe olla. 

Läksin tapeedi, mille valisin poolteist kuud tagasi, ostma. Shokeeriv oli, et väljas polnud sellist - olin löödult õnnetu. Tahtsin juba midagi ostmata ära tulla... Siis hüüatas Ingrid: vaata infoletis vist on paar rulli. Oligi. Keegi  olid need kinni pannud, kuid polnud veel järgi tulnud... Olin vist nördinud näoga.     Klienditeenindaja loovutas naeratades kaks rulli mulle öeldes, kui tullakse veel järgi , siis  tellin lisa... 

Olin pööraselt õnnelik - sain igatsetud punaste moonidega tapeedi😊

Sattusin Sokisahtlisse. Kvartalis. Mõtlesin, et ostan üle pika sokid endale.  Ma ei kanna kunagi sokke ära, enne tüdinen ära. 

Müüja ootamatult: Kuidas need roosidega sukkpüksid meeldisid, mida ostsite kunagi...

UPS!!!

Need roosidega sukkpüksid ostsin üle aasta tagasi...

Kas tõesti jääb naine ratastoolis, kes ostab roosidega sukkpükse, erilise ostjana meelde...

Armas igal juhul. 😉

Õhtul käis Kristel külas. Rääkisime maailma asjadest ja kassidestki. 

Nii tore, kui keegi viitsib kaugemaltki külla tulla. Kuigi ma ei usu, et Tartu oleks justkui kauge põhjanaba, kust oleks Kaagverre meeletult kauge tulla... Sageli just see põhjus tuuakse, et tuleks küll külla, aga sa oled ju nii kaugel... Ja nüüd teinegi vabandus - paharet koroona... Seda enam oli minu meelest mõnus olemine.

Hästi palju rõõmukilde oli täna, mis muutsid päeva päris õnnelikuks. Hingel kerge olemine. Minu hingel vähemasti.