Rahuldus koristamisest

 Appike, kui nauditav on ikka omaette toimeada. Laupäevast koristust teha.

Nüüd polegi eriti selliseid päevi olnud, et olengi üksinda päev otsa kodus. Nö abistaja vabu päevi. Enneini oli neid tunduvalt rohkem. Ausalt öeldes igatsen praegugi iseolemist. Isetoimetamist. See on igati normaalne ju - kõik meist vajame oma aega.

Tuleb siiski iseendale vahetevahel meenutada, et saad ise hakkama ning oled endale kõige tähtsam. Isiklikke abistajate olemasoluga ei tohi end unustada ega hellitada. 

Olen seda ennemgi öelnud, ja ütlen nüüdki, et kodu koristuski võiks  olla ja peabki  olema minu südamega tehtud. Mina elan siin ja armastan. Kuigi olen harjunud, et paljud lisa - abi - käed koristavad ka mu kodu, kuid alati püüan alati panna sinna sisse raas oma südantki. Aga kui veel koristada oma jalgadega, siis on see päris äge tunne - kodutunne. 

Täna unistasin suurelt koristades: KUI ükskord on mul maja, kus saan ise ka prügikoti välja viia - see on vast   võimas tunne!!!

Lahe blogi kiirpeokene ja töine reede

Tort on ülihea. Pool söödud Maarja ja Hannaga. 

Tegime kiir torti söömise, kui tulime Priiusest lavastuse / vestlusõhtu proovist ja arutelult, kuidas edasi toimetada, et kõik saaks nii olema nagu unistatud ja soovitud.

 Priiuses oli meiega Tartumaa loometalgute juht Helen.  Tegelikult tahtsin Priiuses juba pakkuda kohvi ja tordi, kõik oli kaasas. Kuid me  olime nii hoos loovatööga, et kohv  ja tort läksid hoopis meeles. 

Tordi tegin eile Mirjami abiga. Hästi lihtsalt. Biskviit, jõhvika toormoos, hapukoorekreem, kiri pohladest ja mustikatest. Endalegi üllatuseks  tuli tort väga maitsev.

Mulle tundub jälle, et hullumeelsest ideest teha vestlusõhtuid natuke üle võlvi võib siiski  tulla lahedad ja ägedad õhtud suvel. Pärast jaaniaega.  Vahepeal olin tõesti lootusetu... Ei ole mõtet siinkohal tagasi mõelda, miks ma lootusetu olin... Nüüd vaja edasi minna. Proovidega   tegeleda, toimetada pisiasjadegagi, teha projekt näiteks kindlasti Hooandjasse, reklaamida...  Mulle meeldib ausalt tegemisprotsessid. Lõpptulemused on juba minule pidu, et vaadata, kui suur töö  jäi selja taha  ning kui näen kahtegi säravat nägu - siis võin olla rahul . Vist.
 

Blogi 15 aastat - usu või ei

 Minu blogi saab täna 15 aastaseks 💖😀 

Väike uhkus ja rõõmu tunne on!!!

15 aastat tagasi ei meeldinud üldse esimestel hetkedel  see mõte hakata kirjutama - blogima... Kui poleks Mari - Leen ja teised tüdrukud peale käinud, siis... 

Nüüd olen siis 15 aastat bloginud ning vahel rohkem ja vahel vähem "häirinud" ühiskonda. Jäädes alati iseendaks. Minu inimesed loevad mu elu rõõmuga.

Lugemisarv on mulle piisav. Aeg ajalt üllatav.  

Pea 4 aastat on toetanud minu oma nimelist domeeni Margus. Toetamine blogis olemas - loodan et olete tähelepanud. 

Olen ´tänu blogile palju uusi sõpru ja tuttavaid. Usun, et see ongi blogimise juures kõige armsam ja tähtsam.

Olen mõelnud, et ehk peaks miskit muutma või... hoopis lõppetama blogimise... 

Aga täna sööme torti!

  

Tänases Põltsamaa lehes

 

Meid, puudega inimesi püüdakse justkui karjatada!

 Ma ei soovi jälle norida kellegi kallal, eriti mitte valla teenuste süsteemi kallal. Aga kui mõõdetakse sõidupäeviku ja GPS-i järgi kilomeetrite vahet - siis see on minu jaoks alandatav. Miks on sõidupäevikus Kaagvere - Rapla - Kaagvere paarkümmend kilomeetrit sõidupäevikus rohkem kui GPS näitab.

Sorry. Läksime tõesti lühemalt teed. Tagasi teel käisin Tartus leiba koju ostmas. Nagu normaalne inimene näituse - tööpäeva lõpus tihtilugu ikka teeb. Mul ei tulnud pähegi, et  Tartust läbisõit on nii tähtis.

Mine siis veel kellegi võõra pilgu all, GPS-i jälgimisel ja / või rahalisel toetusel näiteks kuskile salakohtingule !!

 Eriti siis, kui isikliku abistaja isiklik auto on vallale tööauto...

Ligipääs  puudega inimesel eraelule  lonkab kahe jalaga. 

Teenused lonkavad samuti... 

Aga puudega inimesed soovivad eraelu, sõita kohtingule jne.

Meid, puudega inimesi püüdakse justkui karjatada. Ütles Jüri eile tabavalt. 

Mõtlesin eilsest, kas blogin sellest või mitte. Aga näris mu sees... Ma ei pea teesklema head nägu, kui mul ei ole hea... Pealegi maksan isegi  sõite. Seda enam...

 

Facebooki minu inimesed on pilte like´nud suht palju. Ma ise panin piltide napid sõnad. 

Seega, see on see unistuse ja igatsetud punaste lilledega ehk moonidega tapeet. 💖 

Üks rull jäi tervenisti üle. Ostsin igaks juhuks kaks rulli. Muster läks peaaegu hästi kokku või nurkades ei panne tähele millimeetreid, lilli palju ja igatpidi - tapeet on täpselt nii nagu peabki olema 😉 

Mina ise mässasin täna liimikausis ja liimi määrimisega. Kõikidele paanidele. Põrandal. 

Lõpuks avastasin, et olin  nõnna kõvasti tööd teinud, et põlv oli lausa punane. Nahk punetas. Olin kuidagi ära hõõrunud teise põlve vastu hoides liimipintslit... Minu puhul on normaalne nähtus - põlvedest saan aru, kuidas olen tööd teinud 😂

Olen super rahul. 

Toas tuleb veel üks sein hall, siis on eestoaseinad valmis. Tuba uue laheda ilmega. 

Eile õhtul kiskusin kollast vana tapeedi maha. Jube närvide rahustamine. Omaette. 

Siis tuldi appi. See hea töö igas vanuses lastele. Keegi ei keela "ära kisu tapeedi", vaid vastupidi. Tean, et tänapäeval ei tohi lapsi tööle panna ... Minu meelest on see vale. Kui nad ise tahavad aidata, ei või ka keelata. Tublid olid väikesed sõrmekesed...

Iseolemine - mõistatuse kõva pähkel

 Selle nädala märkmiku mõtetera

Kõige julgem tegu on mõelda iseseisvalt ja valju häälega.

- Coco Chanel

Olen olnud mitu aega mõistlik, kuidas jääda iseendaks ja mitte tehes sellega teistele, kes  jäävad ka iseenda juurde, südamevalu... 

Minu meelest see on kõva   pähkel nii iseendale kui ka teistele mõeldes.

Ometi on iseolemine elu üks  tähtsamaid ülesandeid. 

See on mõistatuse pähkel, kuidas jääda ellu ja anda endast parim teistele. Ja mitte vahel mõelda, et ehk oled sina  midagi valesti teinud... Ja tunnedki, et oled maailma kõige halvim iseolemisse püüdlemine, tuleb see tunne lahti lasta ning edasi minna otsides lahendusi,mis sobiksid teiste iseolemistega kokku. 

Järjest rohkem tunnetan, et sellised iseolemised panevad meid kõiki proovile.

Soovime seda  siis või ei.

Elu seab meie ette igasugusi õppetunde.

Täna oli maaillmas vist tagurpidi päev. Raadio rääkis. 

Oli viltune kuidagi päev. Kuigi enam - vähem kõik on ju hästi.

Parim tänu mammale  täna kellelt sain taas mõndagi kõrva taha panna. Ja minu jaoks ei ole iial vana, et teda mitte kuulata - iseasi, kas peame olema alati täpselt ühisel nõul ja mõistmisel... Üht mõtlen, et kui

 mina saan ehk kunagi 81, siis soovin minagi tänulik olla oma elule - mida olen praegugi ... iseolemisega... 

Lahe laupäev

 Käisin linnas. 

Silma hakkasid otsekohe kõikjal lumememmed ja lumemehed.😉

Oli vaja ju radiaatorit. Lubasin siiski tuttuue õliradika. Päris hea hinnaga. Kaks aastat veel garantiid. Õliradikatega pole just mul kõige paremat kogemused, on hakkanud  kiiresti lekkima... Aga Ehitus ABC müüja ütles, et tal sama firma radikas on töötanud paar aastat ning kliendid on suuresti rahul. Nii et loodan, et tuba saab olema soe ja mul paljajalu  muretult mõnusalt soe olla. 

Läksin tapeedi, mille valisin poolteist kuud tagasi, ostma. Shokeeriv oli, et väljas polnud sellist - olin löödult õnnetu. Tahtsin juba midagi ostmata ära tulla... Siis hüüatas Ingrid: vaata infoletis vist on paar rulli. Oligi. Keegi  olid need kinni pannud, kuid polnud veel järgi tulnud... Olin vist nördinud näoga.     Klienditeenindaja loovutas naeratades kaks rulli mulle öeldes, kui tullakse veel järgi , siis  tellin lisa... 

Olin pööraselt õnnelik - sain igatsetud punaste moonidega tapeedi😊

Sattusin Sokisahtlisse. Kvartalis. Mõtlesin, et ostan üle pika sokid endale.  Ma ei kanna kunagi sokke ära, enne tüdinen ära. 

Müüja ootamatult: Kuidas need roosidega sukkpüksid meeldisid, mida ostsite kunagi...

UPS!!!

Need roosidega sukkpüksid ostsin üle aasta tagasi...

Kas tõesti jääb naine ratastoolis, kes ostab roosidega sukkpükse, erilise ostjana meelde...

Armas igal juhul. 😉

Õhtul käis Kristel külas. Rääkisime maailma asjadest ja kassidestki. 

Nii tore, kui keegi viitsib kaugemaltki külla tulla. Kuigi ma ei usu, et Tartu oleks justkui kauge põhjanaba, kust oleks Kaagverre meeletult kauge tulla... Sageli just see põhjus tuuakse, et tuleks küll külla, aga sa oled ju nii kaugel... Ja nüüd teinegi vabandus - paharet koroona... Seda enam oli minu meelest mõnus olemine.

Hästi palju rõõmukilde oli täna, mis muutsid päeva päris õnnelikuks. Hingel kerge olemine. Minu hingel vähemasti.

21 sajand 21 aasta 21 päev

 Täna saadeti veel pilte eelmisest neljapäevast Puurmani Raamatukogu näitusest.

Pildil olen raamatukogu töötajatega Maire ja Katriniga. 

Maire kirjutas väga ilusa leheloo. Saan aru, et ilmuib Põltsamaa lehes, mis ilmub neljapäeviti ja / või Vooremaas, mis ilmub teisipäeviti ja reedeti. 

Seda enam, et lugu olevat Mairel esimene kirjutamine lehte, on hea. 

Nii tore, et ta sai minu tõttu kätt proovida  ajakirjaniku tööski.

Mul on  veel rohkem hea meel, et minu raamatut on sügavalt loetud. Seda saab leheloos hästi aru. Aitäh, Maire💖

Veel sain teada, et seksuaalsuse lugu ilmub Tervise Plussis tõenäoliselt veebruari lõpus. Mina olen loos vastaja rollis, kui mäletate ma nädal paar kirjutasin natuke sellest. Olen põnevil samuti, mis juhtub pärast ilmumist, nagu loo autor Rita. Kuid need teemad on väga olulised ligipääsuks elule, armastusele, iseendale. 

Paar päeva olen vaikinud. Blogigi mitte kirjutanud.

Vaatasin peegli.     Oma hingepeegli. 

Vaikisin. 

Mõtlesin.

Tahtsin justkui alla anda. Elu väsitab vahel nii ära... Püüa kuidas püüad, ikkagi leidub kuskil keegi, kes väidab, et nii ei saa ja nii ei ole õige, et oled kellegi jaoks nagu omand, mitte oma... Olen sellest lihtsalt väsinud... Seda ütlen üldises plaanis. Kõik muidu hästi. Ainult lollakad takistused ja piirid segavad mind lendu tõusta...

Ma võin ju särada.

Kuid kui ei oleks mul ühtegi mõõna hetke ega musti auke, oleks ka miski viltu.

Olen ainult inimene!!!

Armastus... 

Äkki ongi armastus hoopis see , mida tunned üksi olles kõikide ja kõike vastu. Kui püüad endast kõik anda, lootmata vastu saada... Mitte mõeldes, et see on armastus, mida mõtete kaudu saadad... Olles ihuüksi ja olles teadlik, et inimene ongi vaid ise ja üksi...

Leidsin hea teksti

https://www.amoremi.ee/blogi/mantra-igaks-uueks-aastaks-lasen-lahti-sellesO-mis-ei-kuulu-mulle?fbclid=IwAR1cE4rO9AplwCJvfVo4qFkt05jCnWwnTXNxRQ1lUpMle_HXdxrk2gDnBwc

Veel tean , et lähiajal tuleb üle pika aja abistajate vahetamine. Tundsin seda mõnda aega ette. See on loomulik minu puhul... Kuid,kui hästi läheb , on mul juba abistajad olemas... Seekord isegi mitte päris uued inimesed. Ma päris täpselt ei tea, kuidas asjalood kulgevad - igatahes mitte kellegi elu ei jää seisma.

Elu läheb edasi.

Pärast tänast maagilist päevagi...

Selle nädala mõtetera mu märkmikus...

  Üks asi on reeglid, teine asi süda. Kui ma pean valima, kuulan ma oma südant.

- Printsess Diana

Mina valin  ka alati oma südame.

Logo

 

Uus maal

Tähe poole

Värviline pühapäev

 Seina värvimine. Suure akna alt. 

Maalimine. Arvan, et sain ühe töö valmis. Üle kuu seisis... 

Nüüd esimest korda elus joonistan logo. Oma MTÜ TM Loovusele. Olen pagana kaua seda logot tahtnud teha. Korralikul organisatsioonil on logo. Ja kui kunstnik on veel enda käest võtta - kuramus, milles  siis küsimus.Ma ei teagi...

Jalg väsinult surnud.

Hing rõõmust tulvil. Head asjad tehtud...

Tänane kodu muutmise töö

 

Üks sein uue tooniga. Tapeediga. 

Olen super rahul.

 See on  see, mida olen igatsenud, kuid täpselt ei osanud ette kujutada... ja ehituspoodides ma ei trehvanud hallikat hõbedat tapeedi nägema... Siis mine külla ning saa puhtjuhuslikult tapeedirullid kotti. 😁 Mõnikord lihtsalt peab vedama üllatuslikult!

Kohe tuli uus peavalu - vajan ühte rulli samasugust juurde. Siis saan teha, nagu soovin... Hakkab ehituspoodide tuulamine jälle. 

Nurkadesse tulevad punased lilled. 

See tapeet tuleb veel osta. Kuid on Ehitus ABC-s olemas. Vähemasti detsembris oli... 

Ka mööblit sai  nihutatud.  See on aastas paarkorda sellepärastki hea, et siis ei kogune kappide alla ja taha igasugust rämpsu...

Veel vajan ikkagi radikat ettetuppagi. Praegu tagatoas. Ei saa ikka nii. Jahe on. Olen ju koguaeg paljajalu ka. Soojapuhur, mis väike, ei suuda töötada ega võigi 24 tundi. Kindlasti vaatan töökorras olevat radikat. 

Meil elektriküte.

Iseenda ja oma kodu jaoks tuleb aeg ajalt aega võtta😍

Olen heas tujus, et tänane laupäev on selline päev.

Aa, mõtlen ikka, kuna saab olema tööriistu - haamrit, pahtellabidat jne - jalatööks.... Mul´oleks kergem ja mõnevõrra kiiremgi mõnd tööd... Eile olid jalad täitsa väsinud... 

Puurmani Raamatukogus

 

... oli lastenurgas mänguasjades näitus. Sulasin mõnede maalidega sinna, arvan. Selline nukumööbel oli kunagi minul ka.... Äratundmisrõõm.

Tapeet

 Tänane töö - tapeet poolest seinast maha...  See ettevõtmine tuli loodetust natukene kiiremine, sest Kristilt sain eile kaks rulli tapeedi... Mõtlesin ammu, et teen suure eestoa veebruari lõppuks uueks... Kogusin lihtsalt hoogu!!! Nüüd tuleb aega mööda ära teha. 

Kollane tapeet oli üsna katki juba... Ja kuidagi ka tüüdanud, kuigi kollane on särav ja rõõmus... Ma igatsen aaśtaid muid toone tuppa. Nägin EhitusABC -s tapeedi, mida ajasin pikalt taga. Loodan, et see ootab mind! Soovin kolm tapeeditooni kokku  panna... Vaatan, kas õnnestub.

Puurmani Raamatukogus

 Täna.

See nr 69 näitusi sai ilusti kujundatud ja riputatud üles väga kiiresti ja armsasti. Mulle meeldis  eriti Vaarikate korvi  maali kinnitus - riiuli külgseinal nööril pesulõksuga. 

Vastuvõtt oli hästi soe.

Selle pildi pildistas raamatukogu Maire. Päris alguses. Kui maalid said lihtsalt kotist väljavõetud ja mõtlesime, kuhu midagi panna. Pilt sain näpata  praegu facebooki Puurmani Raamatukogu lehelt.

Homme näitusega Puurmanis

 Näituse riputan Puurmani Raamatukokku http://puurmaniraamatukogu.weebly.com/ 

Mulle tundub, et sealsed töötajad on sõbralikud. Üldse tundub kodulehelt, et raamatukogu on puudega inimeste sõbralik. 

Selle näituse korraldamine toimub telefoni teel. Mõne kuu jooksul. 

Homme pean vist küll arvestama kirjaniku rolliga ka... 

Kohtumist ega avamist kui sellist vist ei ole taas... Vähemasti mina ei tea. Aga   kohtumisi toimub niikuinii. 

SKA IAT juhend ja...

Minu kalender - märkmikus on selle nädala mõtetera:

Sa võid alustada hiljem, näha välja teistmoodi, kui teised ja olla ebakindel, aga ikkagi saavutada edu.

- Tundmatu -

Lisan siia, kui siiski on tahe... 

Usun, et see mõtetera  sobib suurepäraselt ka isikliku abistaja teenuse juurde. Eriti erivajadustega inimestele. Edu saavutamine on meis igaühes oma kuldvõtmekene.

Täna avastasime Poka Sotsiaalteenuste Keskuse juhataja Deliaga, et on juba olemas SKA Isikliku abistaja teenuse Juhend kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö ametnikule. 2020

 https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-editors/Jarelevalve/KOV_noustamisyksus/isikliku_abistaja_teenuse_juhend.pdf

Olen üldiselt rahul. 

Võib - olla mina rõhutaksin selle teenuse juures siiski kliendi vastutust omaenda elu ees. Mitte keegi ei saa öelda eesmärke ega saavutuste edu, kui teenuse vajaja. Ehk mina kui teenuse vajaja.

Mind hämmastab ikka ja jälle see tõsiasi, kuidas seda tõsiasja ei mõisteta.  

Mul on oma märkmikus palju plaane - ma ei hakka ometi kõikidest sotstöötajale rääkima,  et olla pidevalt tegevusplaanis luubi all. Siis kaoks jällegi minu isiklik elu ja vastutust, ning üllatada nii iseend ja teisi, sotsiaalametnikkegi. 

Lõpuks jälgin vägagi omaenda ja ka isikliku abistaja turvalisust. Lihtne  näide. Olen eluaeg armastanud väga kuuma dšussi. Küsin alati uuelt tüdrukult, kui kuuma vett ta käsi kannatab mind pestes. Kui kannatab jahedamat , siis peseme veidi jahedama veega - ja pärast saan mõnuleda hästi kuuma vee all. Arvatavasti,  kui abistaja hakkaks oma loomingut külma veega mind pestes - siis ma ei lähe temaga pesema või laseks töölt lahti... Ja nii on. Mina tunnen juba abistajate kätest ´, kui turvaline mul on. 

Liikluses peame koos olema valvsad.

Kuidagi kogu sotsteenuste sisteem on tagurpidi. Kuskil keegid panevad määrused - reeglid paika, siis tuleb kuskil kellelgidel idee uuesti ümber kirjutada, mis on juba nii ja naa kirjas jne - ning siis ilmub minusugune hull, kellel on oma elu elada ja kes soovibki iseenda elu eest vastutada ning läbi selle anda teistelegi midagi head...

OH!

See on lõputu teema...

Jällegi uut proovin - regilaulik

 Uusi väljakutseid  sajab selgest taevast! 

Võtsin täna taas uue projekti nii öelda vastu. Proovin nüüd mõistust ja jalga illustreerimisel regilaulikut. Minule jäi Ida - Virumaa regilaulik. Minu jaoks on see isegi tähenduslik... Need laulikud on saadaval vaid internetis. 

Mul tundub palju pilte, mis sobiksid lauliku, olemas olevat... 

Täna oli imearmas telefonivestlus laulikude autori Edakaiga. 

Ma ei oleks eales uskunud, et kord proovin kaunistada oma maalide ja joonistustega laulikut ning veel kogunisti regilaulikut!!! 

Mis toimus täna...

 On olnud veidi kelmikas laupäev. Tegin iseendale natu lõbu juurde küsides facebookis sõpradelt ja tuttavatelt, kuhu lähen... 

Olin enda meelest kenam, kui harilikult kui kodu päeval. Ja tundsin väikene  naer kulub mulle ära.Saingi omaette rõõmsalt naerda. Aga sõbrad tunnevad mind suht hästi. Pakkusid kohti, kuhu võiksin minna... Usun, et  jõuan sel aastal kindlasti teatri ja peole kohvitama, ning võib - olla kohtingule....

Täna käisin tubades edasi - tagasi.😋 Ei läinudki kuhugile...

Mind käis pildistamas fotograaf Aldo. Varsti (vist järgmine kuu) "Tervis plussis" tuleb lugu seksuaalsusest puuetega inimestes- nii saan mina aru lühidalt. Loo autor Rita esitas ka mulle mõned küsimused. Mina olin muidugi nõus. Alguses kuulsin Rita soovis leida inimesi, kes julgevad ja soovivad seksuaalsuse teemal rääkida , sõbranna Maarjalt. Mõtlesin öö. Siis kirjutasin Ritale. Ta kohe helistas mulle. Minu üllatuseks polnud mu häälduspuue takistuseks. Siiski jäime kirjutamise juurde.Nii  see looklipp minuga arenes. 

Ausalt öelda on seksuaalsuse ja igasuguste tunnete teemad rohkemgi  paelunud kui ligipääsetavad kaldteed ja inva-wc peeglid. Minus voolab siiski veidi psühholoogi/psühhodraamatiku või lihtsalt aitaja verd -  võib sellepärastki mõtlen palju niisugustele teemadele. Kas või omaette. Tihtilugu.

On olnud endalgi mõtteid rohkem ja isegi julgemalt  rääkida ja kirjutada ja teha koolitust just seksuaalsusest erivajadustele inimestele ...

Loomulikult seksuloog Rita loosse saab murdosa minu mõtteid...

Olen alati rõõmust tulvil, kui kuulen, et keegi erivajadustega inimene julgeb armastada ja abiellub  . Saab kõikidest takistustest üle. Sest armastus annab eluenergia. Elurõõmu. 

Ei ole homsele mõelda. Me keegi ei tea, mis homme toob... Tavaliselt mõtleme millegipärist automaatselt pahale, mis või b homme kaasa tuua... Mis siis , kui homme toob hoopis suurema rõõmu - kas oleme selleks valmis...

Eelmine aasta oli meedia võtmes mul rahulik. Mind polnud üheski ajakirjas ega ajalehes . Vist. Ühe intervjuu reisimisest andsin. Ma isegi ei tea lõpuks, kas see kuskil ilmus. Unustasin küsida  üle... Küsin kindlasti nüüd.

Aga täna tundsin koduski head olemist.

Need pildid tegi Ingrid. Telefoniga.

Selle nädala lause...

 ... mu märkmikus: 

Kui see on hea idee, hakka tegutsema ja vii see ellu. On palju lihtsam leida vabandusi, kui lubada endal alustada.

- Grance Hopper - 

Mu mõttes ja  põrand - laual on täiesti uus väljakutse kunstis. Mulle  tundub see hea idee 😊

 Muide, eile olin mõnusasti väsinud, unustasin öelda, et Rüttmani galeriis langeb maalidele super hea valgus. Kalju tegi valgusega imede kunsti. Isegi mina ise nägin  omi maale hoopis sügavamalt teises valguses.

Kui saaksin endale normaalse ateljee, siis soovin kindlasti parimat valgust lakke. Häid lampe... 

Ükskord saab niikuinii selline ateljee mul olema!

Ateljee koos galeriiga. Galerii algajate kunstnikele.. Unistada võib ju - mine tea, ehk saab viia ellu...

Raplas Rütmanis on lambid Itaaliast (kui õieti mäletan)...

Raplas - ei tohiks varje karta

 

Täna oli vahva ja asjalik päev Rapla Kultuurikeskuses ja ennekõige Rütmani galeriis. 

Mind Ingridiga  abistas ja näitas maja hästi sõbralik hr Kalju. Sain temalt palju mõttekilde, mille üle sügavalt mõelda. 

Üks mõte jäi kohe meeldima - varje ei tohi karta.  Alles mõni päev tagasi ütlesin isegi, et kõik näevad varje isemoodi... Nüüd sain nagu kinnitust, et ma ei olegi  ainus rumalukene, kes usub seda ja ajab oma joru... Nii nagu mind tänati selle juttu eest, nii olen mina tänulik Kaljule. 

Näituse ülespanek oli rõõmus ja lõbus, kuid hästi vaikne ja rahulik.

Uuem maalgi sai üles. Mulle tundus, et Rapla on kõige õigem koht talle pärast langevarjuhüpet.

                                                         Leidsin Raimond Valgre toa.

Viivuks tuli minuga kohtuma Sandra oma pisitüte ja emaga ,  kellega ei olnud sada aega näinud. Aprillis saab 13 aaatat, kui Sandra oli esimene päev mu isiklik abistaja. Imearmas on, kui mu kunagised tüdrukud ikka ja jälle soovivad ja leiavad aja kohtuma tulla. Pisineiu hakkas koheselt ratastooli uurima ja õppima abistaja ametit. Alles eile rääkisime zoomis võrukatega , kuidas lastele õpetada teistsuguste inimeste olemasolu - nii lihtne see ongi. Olla olemas ja lubada mängida, kui neil soov uurida. Kõike uuridakse , miks mitte näiteks ratastoole...

Hea päev oli.

Ja mõtlemapanevgi...

Mõtlesin taas heaolule...

... üheskoos  Võrumaa rahvaga. Kuigi mina ju pole võrukas.

Toimus järjekordne ümarlaud. Zoomis. 

Täna mõistsin, miks mind võlub see heaolu teema. Minu jaoks on heaolu tohutult laiem. Heaolu algab iseendast, omast kodust, omast koduvallast... maailmani. Ehk universumini...

Mulle meeldib Võru inimeste särts anda endast palju teistele mõeldes samas palju iseendale. See on õige. Minu meelest. See särts on siiras.

 Mul on tõepoolest vedanud terve elu, et kohtun ikka ja jälle toredate ja tegusade inimestega. Usun, vastastikune arusaamine elust - olust muudabki selle paremaks.

Minu näitused Raplas ja Puurmanis

 Täna võin kindel olla, et aasta algab kahe näitusega mul:

7. jaanuaril olen Raplas ning panen Rütmani galeriisse üles oma näituse.

14. jaanuaril saan  ka Puurmani raamatukokku näituse panna.

Seekord on küll pisut teistmoodi korraldamine kui on olnud. Ma ütleksin, et isegi rahulikum. Avamisi kui selliseid tõenäoliselt ei saa olema... Aga , kui on keegi, kes soovib ja julgeb minuga kohtuda, siis mina olen nõus kuskil kohvitassi taga kunstniku ja kirjutajana jutu ajama 😊

-----------------

Täna tegelesin maalide majandusega 😂 See ajab lihtsalt halliks. Küll on mõni maal üle, ja siis jälle puudu... Veel maalimatagi... Kahte kohta jagada on päris keeruline... 

Olen tõesti tänulik,  et mul õnnestub praegusel  keerulistel koroona ajal oma näitusi teha.💖

Pühapäev iseendale

 Olen olnud täna peaaegu omaette.

Tundsin, et vajan aega olemiseks. Et kuulda  omaenda südamesoove selleks aastaks. Tegin lihtsalt omi märkmeid ja unistasin... 

Unistada suurelt võib ju alati. Unistustele ei saa öelda, et ei tea, mis homme saab, ei saa seepärast unistadagi... Kui unistada ka ei tohiks, siis oleks ikka midagi väga mäda maailmas... Kui plaane ei saa ette teha, siis unistada tulebki pisutki ette...

Unistamine paremgi kui plaanide tegemine! Unistusest algavad plaanid... 

Tean, et tohuvabohu ajastul on ehk raske arusaada, miks kergelt hiilin raskustest mööda... Ei hiili. Miks peaksin ette veel rohkem muretsema, kui muret ja raskust jätkub niikuinii mul. Ja usun , et need on head õppetunnid, et edasi liikuda paremini ja oskuslikumalt...

Vaatasin täna järelvaatamisest saateid. 

Mul on päris mõtlema panev aasta ees. T'ähtkujude järgi. Kuigi üksnes tähtkujude järgi ei ela ma ammu. Minu meelest tähtkujud on osa suures universumis, mida on hea  teada samaaegselt teiste asjadega. Peamine olen mina ise. Kuidas suudan teistmoodi energiat kasutada, hirmutest eralduda, paljudest, kes külvavad negatiivsust positiivsusega, kaugeneda. 

Põnev ja võluv aeg on ees.

Keeruline.

Raske.

Soovin, et mu hing jääb terveks. Siis on kõik võimatu võimalik. Soovin tõesti mõista seda, mida ei mõõdeta igapäevade asjadega. Olen aastaid mõelnud sellele, mis eesmärk ja ülesanne on, et minu jalad on teistsugused, et mina hoopis erimoodi... 

Veel vaatasin Jaak Joala 70 kontserdist... Olin õnnelik, et olin ja nägin Vanemuises kontserdist. Ekraanil ei ole see ikka see. Kuigi teleris lauljate kommentaarid andsid lisa, neid jälle laval polnud. 

Minu 2021 on hästi alanud. Kolme päeva sisse on mahtunud juba palju palju.

Pildi klõpsustasime oma maja ees uusaataööl

2021 tulgu ja olgu imeliselt hea

23 tundi uuest aastast   on möödunud mul rõõmsasti. Usun, et see tõotab väga head aastat.

Mina tean, mida soovin ja igatsen 2021. aastalt. Üks kindel soov iseendale on see, mis eelmisel aastalgi - loobun loobumistest. Teen kõike, mida tunnen südamega, et seda ja toda soovin teha ning pean tegema, siis teen. 

Püüan teha.

Mitte ei loobu tegemisest.

See ärategemine igas   asjas on imeliselt hea tunne. 

Soovin, et seesugused imelised head tunded oleksid ja jääksid 8740 tunniks me igaühe südame. Et teeksime seda, mida tõeliselt armastame ja soovime. 

Ja kui meist kellelgi hakkab paremini minema, siis ärgem seepärast hakakem  end paremaks pidama teistest. Me kõik oleme iseendale parimad. 

Olgem imeliselt hoitud!

Mul on selle aasta märkmikus iga nädal lause. Esimene lause:

Kõik eesmärgid on saavutatavad. Küsimus on, kui palju aega me endale anname.  

- Helina Mägi

On aega terve aasta taas oma eesmärkidele läheneda. 

Kuid olen mõelnud väga palju mis eesmärgid on mul ja kuhu soovin jõuda.... Ma ei tea. Võib - olla mõistmiseni, mis on  valgust ja armastust... Käega - jalaga katsutavaid asju kergemgi saavutada...