11. juuli inglise keelse raamatu "A coffee by foot, please..." esitlus. Videos emotsioonid olemas.
Väikesed muusikalised meenutused Maarjalt ja Anult.Võib - olla laul "Kas on see õige" on saatnud mind kogu see aasta. Alateadvuses. Ikka jälle olen kõva häälega iseendalt teistele kuulmata , kas see on õige... mida teen... Angie lauluga video ei taha jääda siia... hetkel
Suured tänud raamatu pisimeeskonnale, kellega oli super koostöö: Aave, Diana, Maarja ja TT Print. Foto kaanel oli eelmisest 2019 aastast Hanna - Rebekalt.
Aiamaal tegin oma skulptuuri ja istutasin esimese õunapuu.
Usun, et iga õige perenaine, eriti maakas, küpsetab kordki elus leiba. Olen mitu korda see suvi - sügis leiba teinud. Kas nüüd olen õigem perenaine - ei oska öelda. Kuid üks oskus taas juures.
Võrumaa ja Tartumaa loometalgudMul on hea meel, et sain kaasa rääkida tähtsatel teemadel, kuidas muuta erivajadustega inimeste elu paremaks. Oleks võrratu tunne, kui kõik puuetega inimesed suudaks kasvada oma puudest üle... Et puuded ei takistaks elurõõmu. et maailm ei takistaks ligipääsu armastusele.
Vunki mano uuel aastalgi.
Tööd jätkub.
Kollane ratastool - lõpuks ometi tuunitud ratastool
Veel kohtusin paljude vanade sõprade ja uute tuttavatega.
Ausalt öeldes alati pole olnud nii kerge ja roosiline
nagu võib näida.
Vahel igatsen kedagi, kellega lihtsalt olla ka nõrk ja habras naine... Teda ei ole veel leidnud ega otsinudki. Loodan ikka, et ta leiab mind. Võiks ju.
Vahel on kopp ees kõigest, et olla tugev ja vankumatu... Et käia pidevalt isiklikke abistajatega, kellega tuleb vaadata kella, lugeda tunde ja teha aruandeid , arvutada raha... Olla hea tööandja, samas olla ise tööstaažita - järjest rohkem tundub see ebaloogiline.
Eks muresid ja jamasid on olnud ka paras jagu. Neid ei tea tihti keegi...
Aasta aga poleks olnud nii ägedalt hullumeelne, kui mul ei oleks olnud super häid isiklikke abistajaid:
Mirjam - suur aitäh sulle.
Sinu füüsilise abiga on nii mõnus küpsetada eriti kooke.
Natalja - suur aitäh sulle.
Mul on kurb, et me koostöö jäi nii lühikeseks, kuid selle - eest oli sünnipäevaõhtu mul väga vahva.
u
Sinuga oli turvaliselt hea ujuda.
Kui ma ei oleks sinuga kohtunud, oleks pooled asjad vist olemata olnud sel suvel... Esimesel hetkel jahmatas su vanus mind, kuigi arvasin, et kuulsin telefonis valesti...
Ingrid - suur aitäh sulle.
Sinuga on olnud lahe peegli ees olla või kruvide hunnikus.
Samad sõnad - kui ma ei oleks su cv-s kahte sõna tähelepanud, siis oleksin palju asju sel aastalgi tegemata jätnud, mida tegelikult tahtsin teha... Nüüd kõik ja rohkemgi tehtud.
21 aastaga sai sinuga sajas isiklik abistaja.
Ja Hanna - Liis - suur aitäh sulle.
Sina oled olnud ikka päästeingel, kui mul tõesti pole teisi abistajaid parajasti.
Olete mulle kõik kallid.
Kuigi meil töösuhe ja teie füüsiliste abiga saan olla mina ise ja elada oma elu.
Suur aitäh Kastre vallale , kes rahastas ja pakkus poole teenusest. Aasta alguses ei osanud ma tõesti rohkem tunde tahta, sest ma ei osanud ette näha enneolematust pöörast aastat. Veel enam, märtsis mõtlesin, et tuleb igav ja kohutav aasta ... Aga tuli minu elu üks ägedamaid aasta. Veel seda , et mul polnud õrna aimugi, kuidas ja mis nõuetega vald hakkab projekti raames IAT -d pakkuma... Ja tuligi välja., et oma privaatsust pidin kaitsma õiguskantseleri poole pöördumisega. Usun, et selle tulemusena on teistele ka IAT selgemaks, et tähtis on ikkagi kliendi eraelu säilimine.
Pool teenusest oli minu ja MTÜ TM Loovuse teha. See meeldis mulle. Ausalt ka. Kuigi ega kerge ka polnud, kuid mulle meeldivad keerukad asjad. Midagi hullu ka polnud. Tänud ka mtü raamatupidajale Leale.
Lõppude lõpuks olen rallinud ja elanud sadadega.
Haige õnneks ei ole olnud. Paar korda olen suhelnud perearstiga, igaks juhuks ja puude pärastki.
Selline siis oligi minu 2020.
Aitäh kõigile, kes olid minu aasta sees!!! Loodan, et suutsin teilegi natugi midagi head endast vastu anda.
Hästi head aasta lõppu, minu inimesed!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar