Soovin siiski südamest uskuda, et julged covid19 kiuste tulla jõuluõhtul imeliselt kõikide koju tooma rõõmu.
Olen iga aasta vanem, kuid olen ikka Sinu - usku jõuluajal. See on nii tore! Tore teada, et minus elab veel lapsehing. Vahel olen isegi mänginud Su abilist päkapiku - see rollimäng annab mõistmist, kui raske on töö, mis peab tooma rõõmu - sära paljude väikeste ja suurte silmadesse. Ja veel salaja! See on tõesti raske töö! Seda enam, et tihti ei usuta ei päkapikke ega Sindki, Jõuluvana. Tean, et teiegi ootate vasturõõmu...
See aasta mina ei soovi füüsilisi ega rahalisi kinke. Need ei tee jõuludest jõule. Tavaliselt need kingitused ununevad üsna varsti (minu jõulukinkide kogemused). Pealegi mul on kõik vajalik elamiseks olemas, on küll ehk pisut vähem, kuid tulen toime. Hinges olen aga palju rikkam. Seda hingeküllust ei vahetaks ma miljon raha vastu...
Soovin, et need jõulud ei peaks olema mitte keegi üksi ega hoidma pikkivahet oma kallitega. Et üksinduses ei tuleks juurde haigusi kallitel. Mahajäetuse tunnet. Lootusetu tunnet...
Soovin iseendale jätkuvalt armastamisjaksu. Armastuse tarkust. Andestamisoskust. Elamise julgust. Palun Sinult häid tundeid enda sisse, et jääda iseendaks selles hulluvas pimedas maailmas. Tänuks kallistan Sind oma parima valguse säraga.
Soovin, et kohtumised Sinuga jääksid igavesti päriselt. Mitte näiteks zoomi, siis hakkaksin mina nutma... Tahan Sind näha, kuulda, tunda ja ka nuusutada päriselt. Tahan Sinult pai päriselt, mitte facebooki emotsioonidega.
Tean, et need soovid on neil 2020 jõuludele paljudele üle mõistuse palutud. Mulle tunduvad aga tagasihoidlikud ja endastmõistetavad soovid.
Jõuluvana, kallis, ära unusta end soojalt riidesse panna, kui ruttad mu juurde. Praegused ilmadki on salakavalad. Ma ei soovi, et Sina tõbiseks jääd...
Head jõuluootust!
Sinu Tiiatibu
Jõuluimede uskuja
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar