laupäev, november 14, 2020

Eile Kuldvõtmekesed ...

 

... Kristina ja Tiia (mina 😋) said pärast infopäeva kokku, et arutada taas lavastuse asju. Jüri liitus zoomi kaudu meiega. 

Mu sõbranna Liia jäi mind ootama. Aga mul tuli kohe mõtesähvatus nagu need minul ikka tulevad , et me äge lavastus vajab kahte super kunstnikku 😉 Ja me Liiaga oleme ometi super kunstnikud!

Hästi hea on siiski kohtuda vahel päriselt. Arvuti abil ehk kaugkohtumised pole ikka  need,  mis inimeseks olemine on vajanud ajast aega. Päris kohtumisi ei asenda miski...


Usun, et saime sammu võrra positiivset vaidlusest edasi, kuidas ja mismoodi lavastuse unistusele tiivad anda... 

Mina usun raudkindlalt, et püüan teha õiget asja. Mina usun, et suudan anda teistele täpselt nii palju , kui suudan anda. 😉 Kui ma seda ei usuks, siis ma lavale ei kipukski. Lavalt paistaks usuvasti see välja, kas tegemisi usutakse või ei... On pühendus või ei...  Olen seda ammu tähelepanud...  Oma publikuga, kes võiksid tulla vaatama, ongi suurim loovkoostöö... Kunstnikuna tean seda juba hästi. See on põnev ja pisut keeruline loovkoostöö... Usun samas , et kogu me Kuldvõtmekeste meeskond,. kuid igaüks meist isemoodi usub, et asjast saab asja. Ja see ongi väga OK. 

Aga mina soovin olla päriselt nagu siiani, mitte mängult 

Aga täna laupäeva õhtu. Olen  mõnusasti iseendaga. Kuulan omi mõtteid... Et uuel nädalal taas panustada igasugustesse plaanidesse... 

Kommentaare ei ole: