... lauluõhtul "Unustamatu mister x".
Mul on praegu mingi kultuuriline ning samas soengute hooaeg.
Kontsert meeldis. Võib - olla puudus Marko Matvere, keda harjunud Otsa laule laulmas kuulama... Aga sellegipoolest mulle meeldis.
Mõtlen ikka, miks kuulsused on tihti iseendas salapäraslt üksinda ja mitte teatud... Eks minagi olen seesugune tüüb...
Soengu tegi jälle Ingrid. Roosid tulid juustest imekiiresti ja lihtsalt. Pärlid mu katkisest kaelakeest.
Türile sõitsin seekord liinibussiga. Üle pika aja. Vahel on lahe bussiga sõida. Õ
Aga bussipiletidega pole miskit vahepeal muutunud. Netis ostes sügava puudega inimese pilet ikka 1 euro - kas ei ole huvitav loogiika: 0 eurone pilet maksab 1 eurot. Saan aru, et 1 eur on teenustasu, kuid siiski on huvitav... Jai täpisealise sügava liikumispuudega inimese saatja peab maksma, kuid sügava või raske nägemispuudega inimese saatja ei pea... Vähemasti mina saan jätkuvalt nii aru. Kummaline vahettegemine. Mul tõesti ei ole rahast kahju. Võin maksa. Kuhugile minek on vabalt omaenda valik, kas on või ei ole võimalik minna... Kuid miks tehakse vahet jätkuvalt puudega inimestel ja mis alusel... Ja kui see siiski ei ole, siis võiks piletide ostu teksti selgemaks muuta...
Kaugliini ratastooli-bussi, kui need bussid veel sõidavad, pole kunagi ma proovinud. Ei ole nagu vajadust olnud... Loodan, et nendes bussides juhid võivad lepingute järgi abistada. Eilne bussijuht küll naeratades ütles, et leping ei luba abistada, aga aitas siiski hea meelega natuke, toetas ratastooli ees ja pani vist ise tooli alla pakiruumi... Ta oli sõbralik.
Selline seiklus siis . Midagi jätan enda teada ka...😉
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar