4000. kord blogimist!
Ei ole nagu paha või mis!? 14 aasta ja 8 kuuga umbes... Jaanuaris 2021 saab blogimisest 15 aastat... Oma seebiooperi kirja panemisest. Mu elu on ju nagu seebiooper, mille peategelane olen. Isegi ei saa peaproovi teha või olen nii hea näitleja, kes lihtsalt on sattunud lavale - elama maskita ja proovita...
Ma ei usu isegi , et olen jõudnud kuhugile, näiteks suurte arvudeni... Ei aimanud blogimise alguses, et pean nii kaua - lollikindlana - vastu...
Homme tulge pannkookidele! Täna sai keedetud pohla - õuna moosi talveks juurde. Võime juba homme söömisega alustada... Teeme väikese peo! Tean, et osa loometalgude meeskonna liikmeid tulevad niikuinii arutama sädet, mis oleme õhku viskanud... Säde peab särama lööma. Nii et lööge homme kampa lõppuks pidu panema!
Head oktoobrit!
Mulle on tõesti oktoobet mitmeid kordi uusi väljakutseid, mis on elu edasi viinud ja mind kasvatanud... Sügis ei pea olema üldse mitte kõle ja pime, nagu olen ennemgi öelnud. Lihtsalt valgus ja pimedus, rõõm ja mure käivad käsikäes. Vaheldumisi. Kordamööda. Hea, et on värvikas elu - olu.
Muidu ei oleks varsti millest blogidagi. Hakkaks igav. Minul. Lugejal.
Tahtsin midagi muud kirjutada, kuid see blogimise number oli vist olulisem...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar