Õiguskantsleri Kantseleiga suhtlemine tõi positiivse lahenduse

 Ma ei ole avalikult kirjutanud, et poolteist - kaks kuud tagasi pöördusin Õiguskantsleri Kantseleis Juta Saareveti, kes on puuetega inimeste õiguste valdkonna juht, poole. 

Mulle ei meeldinud RTK projekti, mis on  Kastre vallas, IAT tegevusaruannetes täpsust minu kui isikliku abistaja  teenuse kliendi eraelust. Viimased kuud sooviti üha detailsemalt, mida isiklik abistaja mind abistades teeb, ning seda abistajalt, mitte minult. Ausalt öeldes, elasin pisut ettevaatlikumalt kui tavaliselt. 

Loomulikult minu valla ametnikele ei meeldinud minu "jonnakus". Miks mina ei mõista, et rahastaja nõuab täpsust, kas raha läheb ikka õigesse kohta... Ma tõesti mõistsin ja mõistan, et IAT raha peab minema õigesse kohta. Minu puhul on see olnud usutavasti 21 aastat - kogu raha on kulutatud õigesse kohta , IAT-sse. Ka minu oma raha, endise Mäksa ja praeguse Kastre valla raha... Kuid jah, ma ei mõistnud tõesti, miks äkki on minu eluviisi ja tegevusi - toimetusi vaja detailselt/täpselt teada abistajate töötasu maksmisel. Kõige tähtsamad on abistajatele töötundide arv töötasu saamisel, mitte kliendi elu. Milles vajan abi, see on ju kirjas hindamises ja IAT korralduses. Seda tean mina ise kõige paremini, kas see meeldib või ei meeldi mõnele inimesele... Iga päev söön, kuid iga päev on erimoodi elus. Kui lähen nt mitmeks päevaks kuhugile, siis on kindel söömine, wc-s käimine, liikumine - selleks ongi mul isikliku abistajat vaja, kuid päevade sisu on siiski minu enda teha... Siin on  minu eraelu. Ka mina vajan privaatsust. 

Kahjuks mulle  ei antud ega ise ei leidnud projekti koordinaatori kontakte. Oleksin alguses temaga suhelnud... 

Nii ma siis otsustasin ikkagi  nõu küsida selguse saamiseks, kas erivajadustega inimesel on õigus säilitada natukene eraelu.     Kohtu minekut soovitati ka, kuid see mõte tundus minule karm. Nii hull asi ka ei olnud! Mulle tundus, et on väike möödarääkimine, et jälle ei ole vajalikul hetkel kaasatud erivajadustega inimesi...

Imestan ise oma julgust kirjutada õiguskantslerile, kuid ega mul muud üle ei jäänud. Ma ei oleks kuhugile pöördunud, kui mu südamehääl oleks natuke kõhtlev olnud... Mina olin rahulik. Tundsin, et ajan laiemalt asja, kui minu enda eraelu elamise jätkusoov. 

Minu mure võetigi töösse Juta Saareveti poolt.

Täna sain  temalt väga meeldiva vastuse  lahenduseks.  RTK kinnitas aruande vormi, mis sobib neile ning  nüüd ka mulle ja isikliku abistajale. Loodan, et sobib Kastre vallale ka. Me valla inimestega pole veel omavahel suhelnud. Usutavasti on leitud konsensus, kuidas saab anda aru nii, et ei ole vaja midagi isiklikku ja delikaatset kirja panna. Sedasama loodab Juta Saarevet.  Aruandesse tuleb tegevuseks kirjutada vaid "toimingud vastavalt Kastre valla korraldusele nr..."  , muidugi kuupäev ja maht tundides. Korralduses iseeneses on kirjas detailsem abivajadus. Abivajadus kirjutasin ise vägagi lahti aasta alguses. 

Mul on tõesti kahju oma super abistajatest, kes viis kuud aruannete tegemisel olid pisarais kahe vahel - valla/projekti nõudmiste ja minu soovide vahel. Minul oli ka keeruline. Usalduse küsimus on esmane abistajate ja minu vahel. 

Ma ei soovinud kellegile meelehärmi!

Loodan südamest, et selline lihtne tegevusaruande vorm rakendub teistele puuetega inimestele , kes kasutavad selle projekti raames IAT-d. Üldse soovin, et Eestis jääks IAT aruande lihtsaks, selliseks, mis ei nõuaks puuetega inimese eraelu kirja panemist. Selleks on mõeldudki isiklik abistaja , et puuetega inimene saaks elada oma elu!!!

Olen väsinud. Aga kergem olla.

Tunne on nagu oleksin jällegi  seinast läbi jooksnud.

Ärge kunagi alla andke, kui tunnete, et võiks veidikenegi parem olla...