neljapäev, september 24, 2020

Heaolu ümarlaual Väimelas

Käisin  Väimelas Võrumaa Kutsehariduskeskuse puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskusseTsenteris heaolu ümarlaual. Või õigemini käisime Jüriga, Kuldvõtmekese meeskonnaga. Tähtsam on Võrumaa  heaolu arengukava 2035.  

 Minu meelest on kõige rohkem vaja julgustada Võrumaa puuetega inimesi peidust tulema. Mina tunnen end momendil väga lollilt, et mõtlen kontserdile minemisel kellegist, kelle käest kinni hoida võiks ka istudes... Samas, kui paljud inimesed ei saa üldse väljagi, neil puudub väga paljude asjadele ligipääs... Kas mul on õigus ńäiteks ikka veel armastusele mõelda... Usun, et on siiski. See viibki edasi elu. Annab mulle jaksu olemiseks teistele vajalik ja kasulik.  

Tean, et armastus on kõikjal. See on heaolu. Olen Kadriga nõus, et inimese heaolust algab palju muud... Majanduslikki heaolu jne.


Tööd on tohutult. Usun, et võrdväärsus saab siiski ainult siis, kui kõik inimesed saavad olla vabalt MINA ISE. 
Mina ise hingeliselt.
Mina ise vaimselt.
Mina ise füüsiliselt.
Mina ise takistusteta. 
Kui on omad valikud ja võimalused, kuhu mina ja mida teha. 
Unistused.

Tsenteri maja on päris hea ja kena. Elektri ratastoolile oli siiski lävepakk väikene kommistus. Mina olen selliste äärdega suhteliselt harjunud...     Mulle isiklikult jäi jälle silma inva - wc kõrge peegel, kust mina ei näinud taaskord enda peegelpildi. Peeglidest kirjutan eraldi loo varsti... 

Tore päev oli. Mõtteid sain palju.

 Mul on nukker mõelda, et praegu olen ´Võrumaa inimestele vajalik ja kasulik, kuid oma Kastre vallale... Loodan südamest, et Tartumaa loometalgud toovad jälle mind ja valla ametnikke teineteistele  mõistvalt lähemale. Me ju ajame ühised asju lõppude lõpuks...  

Kommentaare ei ole: