Hetki eelmise nädala puhkusepäevadest

Pärast Türi näitust käisin sõpradel külas. Olin nii Sauel kui Tallinnas. See aasta üleüldse esmakordselt.

 Katiga mõtlesime juba maailmatu kaua, et käime ükskord Eesti Vabaõhumuuseumis. See ükskord oli eelmine laupäev. 

Hästi põnev  elamus.

Hea, et  meil oli ka mehe jõud Petsi näol kaasas, sai meelitatud naistega kaasa tulema. Nii sain rohkem näha majadeski. Teadavasti polnud vanasti ühtki kaldteed... 

Ja tänapäevane ligipääs vanadele hoonedele ei sobiks ka mitte kuidagi.

See minu arvamus.

On aga meeletult tore, et elan  praegusel ajal. Mul on võimalus liikuda peaaegu igal pool.




Vahva oli sõbrannadega lõpuks kuskil niisama ringi käia. See on tõesti hoopis teine tunne. Mul tõesti vahvad isiklikud abistajad, kellega on ka vahva alati käia ja olla, kuid vahel  on pagana hea hetkeski unustada näiteks abistajate tundide lugemise, mis mul veres juba ning unustada hetkes, et kuhugile minnes pole ainult isikliku abistaja teenus selja taga, vaid mu kõrval on ka sõbrad. 

Janikaga käisime Keila joal. Seal polnud mina samuti käinud, kuigi olin ammu soovinud minna. Janika hommiku kohvilauas mainis, et võiks minna ja läksimegi.

 Lilled merre...