Tegin taas väikest koostööd vallaga seoses isikliku abistaja teenusega. Delia palus mul kirjutada mõne lausega oma kogemust IAT-st . Minu sõnumit leiate siit lehes: https://www.kastre.ee/documents/18139828/18434686/meie_kastre_mai_2020_2.pdf/64406de0-6c28-46bd-89c6-eb191eab0248
Sain lehe täna postkastist kätte. Ma ei vaata postkasti iga päev. Aga mulle meeldib lugeda paber - infolehti.
Mina saan jälle ühe ajalehe oma meediakokku juurde 😉 Selles kogus on ajalehed ja -kirjad, kus mind on.
Tundub, Euroopa Sotsiaalfondi projekt toimib. IAT-s on küll bürokraatiat pisut rohkem. Mulle näib küll nii. Eks kontroll on ka. Nagu projektidel ikka.
Ainult jah, mina ise teen praegugi oma IAT-d, st ausalt öeldes tasun mõnele siiski ise. MTÜ kaudu. Olen sellega vist nii harjunud. Pealegi, see annab mulle turvatunde, et minu elu IAT-ga jätkub ka siis, kui projekt lõpeb. Sest mina ei ole saanud selgelt vastust, mis saab pärast projekti... Mõistan hästi, et keegi ei tea homset päeva, kuid samas mina pean siiski mõtlema homsele.
Homme on täna ju.
Ja natukene ise teenust tasuda, paneb ka oma elukarjääri ja iseenda eest vastutama.
Ausalt mäletan, mida olen rääkinud tundidest. Mais oli mul abistaja tunde kokku üle 200, kuid neid oli vaja. Samas avastasin mõni hetk, et igatsen iseolemist . Aga mõtlen ka, et peale vaikset olemist, mis kestis umbes üle pooleaasta, oli tore asjalikku möllu teha.
Usun, et suvelgi võin natuke rohkem lubada. Pealegi, kui mul hetkel on nii vahva abistajate kamp käepärast. Oleksin lihtsalt loll, kui ma ei kasutaks sellist võimalust...
Kui soovin iseolemist, siis võin karjuda ka, et minge minust hetkeks kaugemale 😅 See on siiski minu elu, minu valik... Kui lahe olla kuskil õueski mõned minutid ise ning teada, et lähedal kuskil on keegi, kellega edasi minna, kui üksi olemisest mõõt täis...
Ma sain taas hea sõnumi VDMFK-lt. Nad loodavad ikka, et teen jätkuvalt head kunstitööd. Seda loodan mina ise ka. Hea meel on, et mul tööd jätkub usutavasti seni, kuni ma ise jaksan loovalt kunsti teha!!! 💖😊
Sain ka uue tiitli endale. Ma olevat nagu kasuvanaema, kes paneb alati süüa kaasa. Nii armas! Mul ei ole selle vastu midagi, et olla kasuvanaemagi! Süüa panen ikka kaasa kõikidele, kui on mida panna/anda kaasa... See ju minulik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar