Eile õhtul tegime tüdrukute õhtu. Alati ei saa ju rabada midagi teha. Vahetevahel võib oma heade abistajatega niisamagi olla. Möllada. Istuda veinipokaaliga. Rääkida mõnusasti.
Mul on Ingridiga tõesti ühine möll sees või vastupidi. Siin ongi hästi keeruline seletada, mis see on. Seda peab äratundma, kas ühisel lainel või ei. Selleta ei saa olla isiklik abistaja. Vähemasti mina usun nii jätkuvalt. Kuna mul on nii palju huvisid ja soove, siis mul ei saagi iial vist ühed ainsad ideaalsed lisa käed, kes oskavad kõike teha abistades mind... Ühed käed oskavad ühte, teised teist asja, mida mina ise teeks niikuinii.
Mul ja Ingridiga on ühine armastus mööbeldamine näiteks.
Mul ja Mirjamiga on ühine armastus kookide küpsetamine.
Ja niiviisi saabki kokku minu armastav hullumeelne elu.
Täna hommikul kohvi juues tuli mõte tuba tagurpidi mööbeldada. Et siis on mul parem edasi kujutada, millist tapeedi ma lõppude lõpuks soovin... Huvitav, kappide alt tuli välja hunnik komme - päkapikkudel ka uutmoodi töökorraldus jõulude ajal... Meil Ingridiga oli naeru palju kogu selle mööbeldamise juures.
Nüüd hakkas ka suures toas energia voolama.
Tuba hingab.
Mul on endaski palju uut energiat.
Tegime nõgese kotlette lõunaks. Esmakordselt elus. Kotlet nagu kotlet ikka, ainult nõges sees. Vitamiine vaja.
Varsti ootab mind lasteaeda minek.😉😊 Tõsiselt.
Ja siis on õige aeg vist kohata õiget meest... Või enne tuleb mõni hullust veel teha...😜
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar