 |
Lõunaka juures.
Uskumatu, kuid oli õnnehetk Bauhofis! Minu tapeet naeratas mulle vastu! Üle aasta ajasin tapeedi taga või vähemasti mõtlesin sellele... Imestasin isegi, kuidas suutsin kohe leida naeratava tapeedi tagatuppa...
Proovisin maski kandmise ära. Minu näo jaoks oli kuidagi suur. Pidevalt oli silmil, et ma võisin mitte nähagi miskit... Kui lõua all, siis nina väljas... Hingada oli nagu teki all olles. Hea asi oli see, et kui rääkides läksid huuled tatiseks, mis on mu puhul väga tavaline eluaeg, siis vot seda keegi ei näinud 😋 Minust aru saamine maski tagant oli ka pisut raskendatud, Mina sain ilusti rääkida...
Aga kas mask päästab viirusest - ausalt öeldes kahtlen... Usun, et rohkem päästab haigeks jäämisest siiski enda mõteviis olla terve. Mitte püsida terve, vaid ollagi terve...
Mind kurvastas ja jahmatas uudis, et teha kohustuslikuks maski kandmine... Mida teeb kurt inimene, kes kuuleb lugedes huultelt... Ja mis vanusest peaks maski kandma... Küsimusi on tohutult sel teemalgi...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar