Pool päeva mäkerdasin uue tööga.
See idee küpses minus paar kuud... Osa ideest on nüüd lõuendil. Nikerdamist värvidega on veel palju. Tahaks, et tunne jääks habrast jõuline ja pildina mõnus. Tammepuu tiirleva tammelehega... Jällegi tundeline maal.
Maalisin vaikuses.
Mind on tõesti tüütanud info, mis pidevalt hirmutab, ja loetakse kokku ohvreid... Jääb tunne, et enne koroona19 ei olnudki ühtki haigust, mille nimel oleks pidanud inimkond valvel olema. Ega surma... Õppime viiruse olemaoluga rahulikult elama. Võitlema mõistusega. Miljoneid inimesi teiste haigustega teevad seda päevast päeva ju... Minu soov on rahuneda ning hakata veidi tundmatus maailmas mõistvamalt ja ühtehoidvamalt elama...
Huvitav oli vaikuses värvidega mässada.
Akna taga olid hääled.
Naabritelt kostusid igasugusi hääli.
Vaikust ei olnudki. Tegelikult.
Poolteist tundi koristasin mäkerdamise jääke.
Hommikupoole arutasime Kuldvõtmekese segakonnaga kaasatust, Kristina kirjutab loo... Kaasatus on lai avar mõiste või pigem väga üldine.
Mina elan oma elu.
Ega ma ei mõtlegi koguaeg kaasatusele. Järelikult, et elan, juba see on millegiks vajalik...
Laupäev nagu laupäev ikka. Erilist vahet mul küll täna ei olnud, kas tava või eriolukord maailmas. Mina olen selliste kodu - laupäevadega vägagi harjunud.
Pesen n üüd veel nõud. Siis on hommikul hea kööki minna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar