Jõin kohvi. Naerdes mõtlesin omaette, mis valemiga võluks homme hommikul kohvikruusi voodi...
Naiseks olumise kunst ongi kõige värvikam. Kunst südamest. Naine peab olema iseenda moodi. Nagu lõuendil... Miite üks värvitäpp ei või näita vales kohas, isegi siis, kui juhtub olemagi vales kohas. Seda teab ainult kunstmik... Armastus ja sära peavad jääma kajama alati...
Eile nägin oma VDMFK facebooki lehel nais - kunstnikke postitust, kus nad kutsusid üles naistepäeval märkada, tarbida ja väärtustada naiste loomingut. Olen nendega väga nõus. Peale lille ja šokolaadide toomist meile, st naistele on teisigi viise meid austada. Üheks viisiks ongi näha meie kultuurilist loomingut.
Kusjuures mulle tundub ja küllap nii ongi, et kunstnikud maalimisühingus rääkivad oma puudest nagu mina. Puue on, kuid see ei takista julgelt elamast ja täisväärtuslikult elada. Olla super head loojad ja kunstnikud.
Head kunsti tegemist, kallid naised!
Tehkem iseendastki kunsiteost, keda on kõigeesmalt teil endil peegelpildis hea ja kaunis vaadata!
Ja mehed, mõelge välja teise viisegi, kuidas veel naisi tähele panna, kui vaid lillede ja kommidega. Siis saavad kunstiteosed värvikamad ja täiuslikumad!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar