Veelkord, kuidas olla iseendaga...
Tähtis on vaim. Omaenda vaim. Ja süda. Hing.
Täna juhtusin lugema paari kirjutist, mis pani mind taas pingsalt mõtlema... Või õigemini lihtsalt mõtlema ja edasi elama oma elu nii nagu olen teinud...
Olen olnud sünnist saadik omamoodi isepäine. Ehk seetõttu olengi ikka ja jälle üksi olemist. Hingeltki. Mind on vahel keeruline ja raske mõista, samas mõistetakse mind tihti poolelt sõnalt. Minult küsidakse sageli, kuidas suudan olla vapper...
Tõesti ei tea.
Ma lihtsalt elan. Täna ja praegu.
Kuidas suudan - ei tea.
Kui vapralt - ei tea.
Lihtsalt olen elanud ja elan. Mõtlemata, kuidas suudan ja kui vapralt. Ausalt.
Mina ei tea sedagi, kas elan õigesti või valesti.
Mulle meeldib mu elu. Minu elamine.
Võib - olla ongi õpituba. Igaühele oma õpituba.
Arvan, et keegi ei saa kellegile sügavaid tundeid õpetada. Küll aga oma sügavaid tundeid jagada. Heaga. Mitte pool vägisi.
Olen ka viimasel ajal mõtelnud, et maailm soovis nagu ülihelikiirusest puhkust. Inimesel ei olnud enam aega iseenda jaoks - tempo oli koguaeg... Ühelt poolt oli hästi põnev aeg, kuid mina mõtlesin ikka, kuhu maailmaelu jõuab...
Inimene unustas, et temast kõrgem on loodus. Ehk veel kõrgem, mis tihedalt loodusega seotud - Jumal - mida ei näe ega kuule. Tunnetada võib, kuid tunnete tundmise oli ununenud.
https://www.err.ee/1066760/anneli-habicht-empaatia-opituba
https://manaratas.ee/astroloog-seletab-koroonaviirus-taitunud-ennustus-kaua-covid-19-kestab/?fbclid=IwAR1cG-j1hg2g6J91zXse4L2uZUYoR6qZGV9eJ7nv0dA95bH0WWbe0nt_EO0
Mõtelõng kadus ära...
Kui mõte tagasi tuleb, kirjutan jälle.
Seni olge hoitud.
Nautige iseend ja kalleid te ümber.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar