teisipäev, veebruar 04, 2020

Uskumatu...

 Hetkel ma ei oska naerda ega nutta.
IAT määruse eelnõu küsimus või ettepanekute tegemine muutus täna kummalisemaks. Ma kõikest ei kirjutaks, kuid mulle tundub, et mind siiski ei soovita arutellu ega kaasada.
Mul on hästi vastik tunne. Nagu toppiksin nina sinna, kuhu poleks vaja. Et nagu minu aastate pikkused  kogemused ja oma elu ülesehitamine ei loegi midagi... Võib - olla tunduvadki see kõik ego ja ehk ongi egod. Teistele ei tähenda need mitte kui midagi. On naerukohtki  ametnikkele ja ehk ka muule rahvale...

Minu isikliku abistaja teenus jääks sellel aastal valla poolt samaks nagu on olnud palju aastaid. MTÜ TM Loovuse kaudu . Seda sain õhtu eel teada. Peaksin olema rahul ... Aga kõik see tuli väga kummaliselt... ja tekitab vaid küsimusi juurde.  Päevakorras oli hoopis määruse eelnõu, mitte lõpp otsustamine... Täpselt niisugune tunne, et võta oma teenus ja jää vait, kui sa paremine ei oska meiega nõus olla.
Kui raske on vahel ikka ja jälle kuskil vahele rääkida, kui oled erivajadustega inimene... On hetki, kus  see tuleb tugevamini esile, on hetki , kus nõrgemalt...
Võib - olla eksin siin, võib - olla tahetigi head... 

Mul pole olnud kunagi niisugust räbalat tunnet seoses isikliku abistaja teenusega nagu momendil.

Ma tõesti ei ole tahtnud olla ainult teenuse tarbija.
Või ka ainult elu ära elaja.
See oleks olnud kerge minule, kuid mitte minu jaoks...

Mul on ikkagi mure, mis saab uue IAT määrusega Kastre vallas.
Kuidas uued teenuse vajajad säilitavad oma eraelu või õppivad iseseisvalt elama...

Mind kutsuti hommikul homseks IAT määruse eelnõu selgitamiseks (mitte aruteluks!!!) kohtuma valda. Minuga kohtuvad arvatavasti sotsiaalosakonna juhataja Karmen ja vallavanem Priit.
Loodan siiski, et me leiame eelnõus vähemasti ühise keele ja meele.
Mul pole mingit tahtmist tülli minna või muud negatiivset. Annan endast võimalikku...

Viie minutiga sain kokkulepitud oma abistajatega, kuidas homme teeme ja kuidas saan mina minna. See oli välk ja pauk. Tavaliselt ma nii ei tee. Oli natukene erand olukord.
Ma olen tõesti tänulik, et minu väikene abisüsteem toimib just parajal vajamisel ajahetkel.

Tänane päev on olnud päris väsitav. Kuid ka hästi toetav - aitäh teile, kes ütlesite mulle toetavaid ja julgustavaid sõnu, et rääki lõpmatult IAT-st edasi. 😊

Õpin aga selles olukorras palju uut...

Kommentaare ei ole: