Talv

Nauding lumest akna taga. Kilkasin, et nüüd tahan  küll tõepoolest õue. Lapsemeelselt. Õues oli nagu väga hilinenud jõulupäev... Vähemasti lumevärv ei unune... 
Kuna väljas külmakaardid, siis tubagi kohe jahedam. Seegi ei loe. Talvine ilm on mõnus. Kuigi mõnes mõttes on nüüdne talv kehv ja nii edasi. Aga vaimselt ja südamele mõjub rahustavalt.

Kummistab laul "Sajab lund"...

Koroonaviirus on kuidagi uskumatu viirus - tuli kuidagi kuskilt ja ma kusagilt kuulsin, et aasta lõpuks saab otsa... Minu meelest see võib olla rohkem kui viirus. See tundub juba ülemaailmne paanika - külvamise - sõda... Ma ei ole kuulnud veel ravist. Hästi, pannakse karantiini, kuid mis on ravi... Hästi, kui ei osata veel ravida, siis tõenäoliselt proovidakse igasugusi ravimetoodeid...  Miski ju mõjubki. Jäetakse ju ellugi...
Paneks maailma karantiini!!!
Nali naljaks.
Kuid maailmas on miskit täiesti pea peal.
Mina ise usun, et paanika ja hirm on viimased asjad, mis aitavad.  Kui on halb olukord tekkinud, siis on olemas olukorrale hea lahendus. Rahulikuks on vaja jääda. Kui paljud inimesed on surnud igasugustesse haigustesse... Keegi ei ole lugenud seda iga päev kokku, nüüd uus koroonaviirus ja loetakse ja andakse kurba arvu mitu - mitu korda päevas ... Nagu teisi uudiseid ei olekski maailmas...
 Vabandage, kuid ma ei saa sellest aru...  
Olen ise tõesti hästi rahulik. Tuleb see mu ellu, mis tulema peab! Rohkem ei saa ega annagi tulla. Usun niiviisi. Usun, et Taevaisa (räägin vähe Jumalast, kuid Ta on siiski mu eluski olemas...) annab tarkust ohtlikkes olukordadeski ellu jääda...

Aga rõõmustada tuleb talvest, mis lõpuks viivuks on saabunud...