Oli lahe sünna. Mitte just nii nagu kuu poolteist plaanisin, kuid olen õnnelik, et oli vahva ja rahulik sünnipäev.
Olin Tiiatibuna kollases kleidis.
Ega ma ei mõelnud oma vanusele... See on lihtsalt number... Mõtlesin hoopis sellele, mida olen teinud ja tegemata jätnud ning mida võin veel teha... Kuidas edasi särada ja jääda iseendaks... Ma tõesti ei tunne end nii vanana, nagu ehk peaksin...
Inimesed käisid hommikust saadik külas. Ja veel need, keda ma ei osanud oodatagi... Ly, Mauri, Maarja, mamma... Mammalt kevadlilled omas aias...
Vaarikatega toorjuustu - kohupiimatort, ja veel kooke.
Helistasid. Saatsid sõnumeid... Aave laulis mulle telefonis... Isegi facebookis, kus ei olnud mu sünnipäeva nähtaval, võtsin nimme salajaks, hakati kohe kirjutama soove... Mu järeldus, saab küll facebookita elada ja meeles pidada oma inimesi.
Õhtul käisin Võnnus Eesti 102 sünnipäevapeol. Jäime Nataljaga natuke hiljaks, kuid vahva oli ikka.
Sain palju palju - palju häid soove, õnne ja armastuse soove - aitäh teile kõikidele ning minult samad soovid teile. Kallistan teid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar