Mul on väga hea vaadata ja jälgida, kuidas Tiit suure entuasiamiga püüab elus vist esmakorda midagi sellist üritust nagu luulelaager. Püüan toeks olla nõu ja jõuga. Kuid luulelaager jääb siiski Tiidu ürituseks. Tiidu asjaajamine on nii hoogne, et mina kiire tüdrukuna ei jõua sammu pidada...
Tiidu näide on jälle näide, et kunagi ei ole kunagi hilja uusi väljakutseid vastu võtta ning teha midagi, mis hing tõeliselt armastab. Ja veel mehes.
TM Loovusele tuleb edaspidi oma blogi ja leht. Tõsi, praegugi on see hääbunult olemas, kuidagi kirjutamata... Sest "Tiia võrdub TM Loovus, ja vastupidi" ütles Maarja st minu siinses blogis leiab palju ka MTÜ TM Loovusest. Aga edaspidi püüan MTÜ töö ja eraelu natukenegi lahus hoida - kuigi see saab olema päris keeruline... Vist. Juba projektide rahastajad soovivad veebilehti...
Rääkisime ka IAT 2020. See minu rõõm ja mure. Alati. Kahjuks vallast ei saatud tulla. Ühelt poolt mõistan suurepäraselt, et kõikidel oli omad kohustused ja tööaeg, kuid teisalt - mina andsin taaskord märku, et mina olen koostööks ikka ja alati valmis... Mulle väga meeldis hommikul lugeda sotsiaalkeskuse Delia siirast tuleku mitte saamisest töö tõttu. Vähemasti see sõnum andis mulle veidi usku juurde, et leiame selleks aastakski ühise meele.
Kindlasti jääb TM Loovus jääb omanäoliseks. Usutavasti ka väheste liikmetega, kuid vähesed head tegijad võivad mõndagi teha...
Aasta on hakkanud suhteliselt nii nagu olen mõelnud - loobun loobumistest... Kuigi mõni asi võiks olla parem ja nii edasi. On asju, mis on lõppenud või isegi olen lõppetanud, sest need polnud enam need, mis oleks mind edasi viinud või arenenud... Natuke kurb olen selle üle. Mõni asi on ikka mu südames, kunagi soovisin olla endast palju rohkem anda, kui sain... Võib - olla kunagi saan neissegi oma viimase jõuraasu panna, kuid praegu las nad jääda nii nagu on... Mul tegemisi kuhjaga. Pean energiat hoidma uuteks väljakutseteks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar