Isemoodi ilus näitus sai jällegi. Täna.
Tehniliselt oli täiesti uutmoodi ülespanek. Stendile. Nööpnaeltega. Mina ei uskunud alguses, et sedasi jäävad maalid stendile. Jäid küll. Ja maalide vahele jäi ilusti õhuruumuigi.
Mulle täitsa väga meeldib stendi süsteem. Miskit uut minu näituste ajaloos.
Avamine oli vahva. Tantsumemmedel jäi vist pool proovi ära või ... läks näituse avamisele. Ka minu valla valitsusest käis sotstöötaja Karmen õnne ja edu soovimas.
Küsimused mulle olid asjalikud ja toredad.
Nohjaa, raamatudesse autogramme kirjutades pidin sukkpüksid ära võtma... Sellist asja üritustel on olnud, kuid vähe. See on aga väga minulik elu. Nagu ootamatu näitlik praktiline õppetund, kuidas tegelikult elan ja olen - paljajalu...
Tänud Võnnu kultuurimaja ja Üllele!
Minu tüdrukutele Mirjami, Susanni ja Kristile.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar